Peipsi sibulale sõidetakse järele ka Eesti teisest otsast

Kristi Ehrlich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niina on hulk aastaid oma saadusi ühe koha peal müünud. Sibulale või küüslaugule pühendatud laatadele sõitmist ta otstarbekaks ei pea, sest kliendid tulevad tema juurde ise.
Niina on hulk aastaid oma saadusi ühe koha peal müünud. Sibulale või küüslaugule pühendatud laatadele sõitmist ta otstarbekaks ei pea, sest kliendid tulevad tema juurde ise. Foto: Vladislav Musakko

Niina müüb Mustvee külje all Raja külas oma viimaseid Peipsi sibulaid. Viimased on need igas mõttes: mõni­kümmend kilo sellesuvist saaki, mis veel ostjat ootab, aga ka viimased mugulad, mida Niina kasvatab. 15 aastat kestnud sibulapõllu­pidamine lõppeb tänavuse sügisega ära. Lihtsalt ei jaksa enam.

Mustvee–Tartu tee ääres kohviku Buono kõrval asuvate varjualuste all on Niina aastaid oma saaki müünud. Et kaubale ostjat ei leidu, pole ta kunagi kartnud. Teda teatakse ja sibulad tellitakse tema käest ära veel enne, kui mugulad on põllult üles saadud. “Juba juulikuus uuriti ja küsiti, millal hakkan sibulat ja küüslauku müüma,” ütleb Niina, kes soovitas klientidel tänavu juba varem tulla, sest kuuma kuiva suve tõttu pole sibulat nii palju, kui seda tavaliselt oleks.

“Kui tullakse Tallinnast või Pärnust kohale, kogutakse ka sugulaste, tuttavate ja sõprade tellimused kokku. 200 kilogrammi viiakse ära. Üks pere sööb 20 kilogrammi talvega ikka ära,” kiidab Niina oma püsi­kliente, keda jagub üle Eesti, isegi Saaremaale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles