Rändajatele antakse tarkust õpiku ja südamega

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümne pagulaslapsega väikese Kiltsi kooli direktor Merje Leemets teab, kuidas pagulaslapsi õpetada.
Kümne pagulaslapsega väikese Kiltsi kooli direktor Merje Leemets teab, kuidas pagulaslapsi õpetada. Foto: Arvet Mägi

Pagulasperede siiajõudmisel hakkavad pereliikmed õppima eesti keelt. Nad kuulevad seda elus esimest korda, aga lapsed peavad suutma seda kasutada matemaatikas ja loodusõpetuseski. Raske pole ainult õpilastel, vaid ka õpetajatel.

Ä ja Õ on tähed, mis peavad selgeks saama kurdi rahvusest inimesele, kes ei oska araabia keeleski kirjutada. Täiskasvanutest pagulaste õpetaja Raivo Riim rääkis, et see käib nõnda, et üheskoos tehakse asjad selgeks lauldes, rääkides ja joonistades. “Kui õpetan ä-d, joonistan lambapildi ja ütlen mää. Siis ta saab aru,” selgitas Riim.

Loovust peab kasutama ka koolis. Neil päevil õpitakse Rakvere reaalgümnaasiumi neljandas klassis järgarve. Kuidas õpetada süüria lapsele võimalikult hästi matemaatikat, teab õpetaja Kairit Lillepuu. “Kõigepealt lahendab ta ülesandeid teise klassi töövihikust, et ta saaks aru mõistetest – mis tähendavad ühe- ja kahekohaline arv.” Õpetaja Lillepuu sõnas, et temale on toeks õppenõustamisega tegeleva Innove kokku pandud materjalid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles