/nginx/o/2018/10/10/11487030t1h04b3.jpg)
Igipõline vastuolu emotsioonide ja mõistuse vahel on igapäevane nähtus. Kui mõistus aitab meil maailmast aru saada loogika abiga, siis emotsioonid on tööriistad, mis peituvad kusagil hinge põhjas.
Vaade: viimane ettepanek
/nginx/o/2017/05/17/6673605t1h16c8.jpg)
11. oktoober 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tunnistan, et lähen mõnigi kord segadusse, kui pean nende vahel valima. Teinekord aitab üks, siis jälle teine, ja õnneks ei saa veel öelda, et valik oleks krahhini viinud.
Rakverre riigigümnaasiumi loomise, aga eriti asupaiga ümber käiva draama üle ei ole ma õnnekombel pidanud pead murdma ega seepärast unetuid öid veetma.
Linnakodanikuna olen seda saagat küll jälginud, käinud ka mõnel kohtumisel (mille otstarve on mulle vahel täiesti mõistetamatuks jäänud), aga et ma üldjoontes olen pikapeale mõistnud, et minu (ega ka vist eriti ühegi lihtsa inimese) sõna ei maksa siin midagi, olen oma tähelepanu suunanud pigem sinna, kus ma midagi teha saan.
Aga. Päriselt ükskõik ei ole mulle minu kool. Olen Rakvere gümnaasiumi vilistlane ja see fakt kombinatsioonis linnavalitsuse otsusega, et minu väärikas koolimaja pole kõlblik riigigümnaasiumiks, ja ultramoodsa hoone kerkimisega vana valge maja naabrusse toob minus emotsioonid lagedale.
Lippu ma ei lehvita, loosungeid ei tassi, linnavalitsuse ees hõikumas ei käi. Kuid olen solidaarne kõigi nendega, kes seda teinud on.
Lippu ma ei lehvita, loosungeid ei tassi, linnavalitsuse ees hõikumas ei käi. Kuid olen solidaarne kõigi nendega, kes seda teinud on. Emotsioonid. Need oleksid sundinud mind kindlasti koos Marti Kuusiku, Andres Jaadla, Anti Poolametsa ja Roman Kusmaga volikogu istungisaalist protestiks välja marssima, enne kui riigigümnaasiumi asukoha asjus hääletama asuti. Ja oma käed oleksin, ise emotsioonidest tulvil, tuliseks plaksutanud pärast Marti Kuusiku sõnu: “Me ei aita teid selle halva otsuse vormistamisel. Jäägu see roll ajaloos jäägitult teile.”
Ning kuigi on ilmselgelt hilja, teen veel ühe ettepaneku. Riigigümnaasiumi – trendika, minupoolest või taevasse sihtiva pilvelõhkuja – võiks rajada Keskväljakule. Mullavalli juurde või asemele.
Kultuurikeskus sinna luua ju lubati ja seda ei tulnud. Ei ehmataks klaasist modernne karp seal kedagi: julgete lahendustega installatsioone oleme seal näinud küll.