10 ja 50 aastat tagasi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Virumaa Teataja.

FOTO: Virumaa Teataja

Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi

50 aastat tagasi

Aasta polnudki kitsi

Põllumehe seisukohast lähtudes tänavuse aasta üle seni eriti nuriseda ei saa. Ilmad Pandivere kõrgustikul on olnud nagu tellimise peale. Kevadel, külviajal, olid päevad ilusad.

Pärast külvi tuli natukene vihma. Heinateo alguse rik- kus vihm veidi ära, ent see mõjus kartulile ja viljale soodsalt. Heinaajal oli ilus ilm, samuti heinaseemne ja viljakoristuse päevil.

Ka kartulit sai noppida enamasti korralikult. Kui ilmataadi viimase nädala tembud oleksid olemata jäänud, siis võinuks rahuldustundega pühitseda põllumeeste päeva. Ent mis parata, veel ei ole ilmad täielikult meie teha!

Dr. Kadastik nimetab inimesi, kes tulevad tööle mossis meeleolus või virisevad palju ja rikuvad kollektiivi töömeeleolu – psühhohuligaanideks.

Nimetame meiegi siis ilmataati momendil psühhohuligaaniks, ja kui keegi arvab, et see käib tema kohta, siis püüdku ennast selles osas parandada ja järgmisse põllumajanduslikku aastasse rõõmsatujuliselt minna.

Saakide üle ei või tänavu nuriseda ka “Kiire” kolhoosis. Teravilja keskmiseks hektari saagiks kujunes 30,6 tsentnerit (eelmisel aastal 22,8 ts) punkrikaalus.

Kogusaagi kasv oli ligi 5000 ts. Heinasaak kujunes mullusega võrreldes 11 tsentnerit hektarilt ja kartul tõotab anda 40 tsentnerit enamsaaki, võrreldes eelmise aastaga, s. o. 220 ts ha-lt (kartul ei ole veel lõplikult koristatud).

10 aastat tagasi

Maamees peab viljale peale maksma

Tänavune sügis põllumeeste ootusi ei täida, saagi eest saab vähe raha, muist vihma tõttu lamandunud vilja on kasulikum koristamata jätta ja sisse künda.

Oktoobrikuu keskel võib mõnelgi rapsipõllul näha kombaini, teisel, vihma mahalöödul ja umbrohust läbikasvanud odrakülvil on peremees kasulikumaks pidanud künnitöö ette võtta. Sest sealt enam vilja kätte ei saaks.

Kõige suurema rahakulu võtab põllumeeste sõnul tänavu märjalt koristatud saagi kuivatamine. Kaal kuivab kokku, niisuguse vilja kvaliteet on kehv ja kokkuostjad ei taha selle eest midagi maksta.

Virumaa Põllumeeste Liidu juhi Ülo Niisukese sõnul kulub vilja kuivatamiseks tänavu kaks kuni kolm korda rohkem kütust. “Seesuguse vilja omahinnaks tuleb 2.5 krooni, aga müüa saab seda vaid 1.5 krooni eest,” teeb ta kokkuvõtte. Veel eelmisel aastal maksti viljakilo eest keskmiselt 2.80.

Lihtsam on teravilja müüa söödaks, keeruline toiduks. Raske on lahti saada rukkist. Jaan Kiisal JK Otsa talust on õnnestunud madalama toiduvilja hinnaga müüa 700 t rukist, 300 tonni aga ootab järge. Seda ei taha keegi.

“Ehk sobib ahjukütteks,” arutleb talunik. Samas ei tasuks niiviisi teenitud 80sendine hind kuidagi ära, sest omahinnaks kujuneb 3 krooni.

Et põllumehel on kaelas laenud ja liisingud, võib nende tasumisega tekkida suuri probleeme.

    Tagasi üles