Meie igapäevane vesi, mida kraanist võtame ja äravoolutorust alla laseme

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Mittetöötav ja tühjaks pumbatud aerotank, kus toimub bioloogiline puhastusprotsess.

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Rakvere Vee tootmisdirektori Aivar Lõhe sõnul võib tulevikus juhtuda nii, et puhastatud reovesi suunatakse veetöötlusjaama, kust see pärast teatud protsesside läbimist taas kraanist meie klaasi voolab. Aga kuni teadlased maailmas veel selle kallal töötavad, liigub vesi siiski vaid ühes suunas: Rakveres Linnuriigi serval asuvast veetöötlusjaamast meie koju ning sealt reoveetorustiku kaudu veepuhastusjaama Põhjakeskuse lähistel. Ja edasi puhastusprotseduure läbides loodusesse.

Rakvere veejaam on täisautomaatne. Operaator käib seal korra hommikul ja õhtul ning vaatab ekraanilt, kas kõik näidud klapivad. Klientideni jõuab vesi 250 meetri sügavustest puurkaevudest – välja pumbatakse see umbes 110 meetri sügavuselt.

“Vesi on maa sees suure surve all, sellest võetakse aereerimise käigus välja gaasid ning seetõttu see meie kraanist voolates enam ei turtsu, nagu näiteks nõukaajal võis juhtuda,” selgitab Aivar Lõhe.

Tagasi üles