iDeal kampaania

Väike-Maarja gümnaasium uuenes

Moodne koolisöökla. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Kadri Kopso

Tänavu uuendati põhjalikult Väike-Maarja gümnaasiumi peahoonet ning ­õppetöökoda, kokku läks renoveerimine maksma miljon eurot.
Tegemist on tänavuse suurima investeeringuga Väike-Maarja vallas.

Väike-Maarja gümnaasiumi peamaja sai põhjaliku renoveerimise käigus värske välisilme, värviti koridoride seinad, pandi põrandakatted ning paigaldati ripplaed, põhjaliku uuenduskuuri läbisid remonditöökoja ruumid.

Kõige kulukam ja töömahukam oli ventilatsiooni ehitamine. Uus ventilatsioonisüsteem peamajas oli hädavajalik, sest omal ajal ehitatud mehaaniline väljatõmme oli amortiseerunud ning seetõttu ei olnud võimalik tagada klassiruumides nõuetele vastavat õhu CO2-­sisaldust. Ventilatsioonisüsteemi abil on nüüd tagatud heitgaaside väljumine ka töökoja hoonest.

Väike-Maarja gümnaasiumi ja õppekeskuse direktor Raili Sirgmets ütles, et ventilatsioonisüsteemi üle on kooliperel eriti hea meel. “Varem olid klassiruumid väga kehvasti ventileeritud, õppetöö muutus kevadel umbsetes ja kuumades ruumides üsna võimatuks,” sõnas Sirgmets.

Tööde käigus renoveeriti peamaja sööklakompleks - laiendati sööklaruume ning paigaldati iseteeninduslett. Kooli direktori sõnul käib toitlustamine nüüd täiesti teistel alustel ning see, et toitu saab ise valida, mitte ei panda laudadele valmis, meeldib lastele.

Söögisaal sisustati uute laudade ja toolidega. Köögis uuendati tehnikat, ehitati külmkamber ja laoruumid ning töötajatele korralik duširuum.

Peamaja garderoobidest lammutati kõik vaheseinad ning tekkinud avarasse ruumi paigutati tänapäevased garderoobikapid. “Varem olid garderoobid klasside kaupa ning riided kippusid olema üksteise otsas. Igal lapsel on nüüd oma kapp ja oma võti,” rääkis direktor. Ka õpetajad said endale ühise garderoobi.

Peamajas uuendati osaliselt elektrisüsteem ning vanad valgustid asendati efektiivsematega. Suure tööna sai võimla uue sportkatte.

Põhjaliku värskenduskuuri läbis ka õpperemonditöökoda Tamme tänaval. Varem suure soojakao põhjustanud hoone katus ja fassaad on soojustatud, maja väljast värvitud. Õppetöökojas uuendati täielikult elektrisüsteemid ja vahetati uksed, aknad ning põrandad. Õpilaste ja õpetajate kasutuses on nüüd duššide ja tualetiga olmeruumid. Samas hoones paiknevad poiste varem renoveeritud tööõpetuse klassid.

“Vallavanemana saan öelda, et gümnaasiumimaja ja tööõpetusemaja renoveerimine on Väike-Maarja valla jaoks väga suur samm. Kui vaadata seda aega, mis meil ehitustöödeks oli – mai lõpust septembri alguseni –, siis tegelikult tundus kõigi töödega tähtajaks valmis jõudmine alguses peaaegu võimatu. Kuid peatöövõtja aktsiaseltsi Gustaf, gümnaasiumi koolipere ja valla ehitusosakonna ametnike aktiivse koostöö tulemusena jõuti eesmärgini,” rääkis vallavanem Indrek Kesküla.

Vallavanema kinnitusel oli oluline, et ehitus koolitööd segama ei jääks. “Iga õpilase jaoks on kool ainukordne ning ei saa lubada, et koolimaja näeb aastaid välja pigem ehitusplatsina kui ajakohase koolikeskkonnana,” ütles ta.

Kesküla hinnangul oli tähtis ka koolipere aktiivsus, et nad olid kevadel valmis remonti minevad ruumid vabastama ja kitsamatesse tingimustesse kolima. Samuti võib ehitaja tööga igati rahule jääda, kõikides küsimustes suudeti kokku leppida ja mõistliku kompromissini jõuda.

Direktor Raili Sirgmets ütles, et õppetingimused on väga palju paranenud ning see, et uuenenud hooneid sai kohe õppeaasta algusest kasutama hakata, oli suur asi. Tema sõnul on koolipere rahul peatöövõtja ASi Gustaf tegevusega, sest tööd said tehtud õigeks ajaks. Nii õppetöökoda kui peamaja kasutavad peale gümnaasiumi õpilaste ka õppekeskuse noored.

“Keeruliseks tegi olukorra peamajas ootamatult tekkinud vajadus lammutada osa aluspõrandaid ja teha uued, mida ei olnud algselt planeeritud. Peamaja fassaaditöid tuli teha väga vähese ajaga ja seda takistas oluliselt ka ilm. Õppetöökoda oli omal ajal ehitatud väga halva kvaliteediga ja raske oli saada selle reoveerimisel korralikku tulemust,” kirjeldas peatöövõtja ASi Gustaf juhatuse esimees Raigo Jaanuste mõningaid ette tulnud raskusi, mis suudeti ületada.

Tänavu investeeriti gümnaasiumi uuendamisse üks miljon eurot, millest 78 protsenti moodustas Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus ning ülejäänu oli valla omaosalus.

Järgmisel aastal renoveeritakse gümnaasiumi algklasside hoone. “Olulisemate töödena on kavandatud vanima hooneosa katuse rekonstrueerimine, kogu hoone akende ja uste vahetamine, ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine ja elektrisüsteemi rekonstrueerimine,” rääkis Indrek Kesküla. Järgmise aasta töödeks on kavandatud 0,4 miljonit eurot.

Tagasi üles