Üle poole elust masendusega võidelnud noor naine sai tunda, mida tähendab elada

Maailma terviseorganisatsioon on liigitanud depressiooni maailma kõige invaliidistavamate haiguste hulka – ränk depressioon tekitab sama astme puude kui lõppstaadiumis vähk. Kõige tõsisematel juhtudel võib depressioon viia enesetapumõtete ja enesevigastamiseni. Foto: Tuulike Kivestu

33-aastane Kaisa (nimi muudetud) kõneles, et on oma elus depressiooni all kannatanud juba liiga kaua ning ei mäletagi enam seda aega, mil oli õnnelik ja eluga rahul. Ta ise arvab, et depressioon hiilis talle ligi kooliajal. “Elukohavahetus ja uus kool panid mu vaimsele tervisele korraliku põntsu,” märkis noor naine ja lisas, et sel ajal ei huvitanud kedagi ei koolis ega ka kodus, miks on laps õnnetu ja endassetõmbunud.

“Olin vaikne ja tagasihoidlik ning ei osanud arvatagi, et midagi võiks valesti olla. Koolist sain teada, et olen introvert ja melanhoolik,” rääkis Kaisa ning toonitas, et sellest hoolimata ta kellelegi midagi ette ei heida. Küll aga soovitab ta nii lastevanematel kui ka õpetajatel laste vaimsele tervisele rohkem tähelepanu pöörata, sest paljud probleemid saavad alguse juba varakult.

Oma elu kõige raskemal perioodil elas Kaisa üksinda. Ta ei tahtnud kellegagi suhelda, et mitte kellegi tuju rikkuda. “Kartsin, et mind peetakse virisejaks ja soovitatakse õue jalutama minna. Arvatakse, et see lööb kohe pea klaariks ja teeb inimese õnnelikuks,” ütles naine, kes teab, et korraks ehk päike ja värske õhk võivadki tuju paremaks muuta, kuid püsivat mõju neil ei ole. Mõneks hetkeks läheb tema sõnul tuju paremaks ka alkoholi mõjul, kuid hommikune pohmell kisub seda rängemalt musta auku tagasi. Kaisa meenutas ühte täiesti tavalist õhtut, mil otsis rusuvale tundele kergendust alkoholist. “Mäletan, et ühel hetkel seisin köögis ja vaatasin teravat nuga oma käes ja oma vasaku käe veene. Mõtlesin igasuguseid halbu mõtteid. See ehmatas mind ennast ka. Ma ei tundnud enam end ära,” kõneles ta.