Truu teatrile ja spordile, perele ja Aserile

Aseri vabaajakeskuse juhatajana haarab Kaire vahel ka ise reketi. Kindlasti teeb ta seda traditsioonide kohaselt rahvusvahelise lauatennisepäeva hommikul esimeseks mänguks. Lauatennise kiituseks kostab Kaire, et seda on võimalik harrastada väga noorest east kuni kõrgeni, aasta läbi saab mängida, ilm ei loe. Mäng on emotsionaalne, eriti paarismäng, ja spordiala tervisesõbralik, vähe vigastusi, ning pole ka liiga kallis – mida veel tahta! Foto: Vladislav Musakko

Sport ja teater on ilmselt Kaire Kutsaril geenides – mõlema sugemeid on ta pärinud esivanematelt ning andnud edasi oma lastele. Ilmselt pole palju naisi, kes on ostnud ühe krooniga hiiglasliku spordikeskuse, hoidnud seda töös ka ilma kütteta, ning selliste treeningutingimuste puhul on võidetud siiski meistritiitleid. Või vaadanud absoluutselt kõiki Rakvere teatri lavastusi – suisa mitu korda.

Kui Kaire 22-aastaselt Aserisse kolis, ei osanud ta ette näha, et selle paigaga jääb ta seotuks kogu ülejäänud eluks. Ei. Ta oli õppinud spordiinternaatkoolis, mänginud nii sulgpalli (ja tulnud Eesti noortemeistriks) kui ka lauatennist ning keskendunud viimasele. Käetrauma sundis aktiivse treenimise lõpetama, kuid Rakveres harjutas ta edasi ning võistlustel läks tal nii hästi, et teda kutsuti Aserisse esinumbrimängijaks.

See oli aeg, mil Aseri tehas oli tohutult edukas: Venemaalt oli Aseris jalgpallureid, lauatennisetreenerina asus tööle legendaarne Iljas Mirzagajev, Moskvast tuli ujumistreener Mihhail Koikov, kes praegu töötab treenerina Soomes.