Poolvääriskivi kotti!

Artjom ja suvaline õunakoorem Jerevanis. Foto: Sander Liivak

Kaukaasia on mind ikka lummanud, aga kui sinna oli lihtne pääseda, olin alles väike. 2012. aastal teatasin oma kolleegile, armeenia kirjanikule ja oma maa ainsale ungari kirjanduse tõlkijale Vahramile, et Armeenia muutus eestlastele viisavabaks. Ta kutsus mind külla ja pakkus öömaja.

Möödus kuus aastat, aga sõidust ei tulnud midagi välja: kord polnud aega, kord raha. Tänavu otsustasin Armeenias ära käia. Ostsin 136-eurose üheotsapileti Jerevani. Tagasi otsustasin sõita maad mööda ning teel külastada oma Makedoonia ja Ungari sõpru.

Esmalt pidin lendama Nordicaga Viini. Et ma polnud Austrias käinud ja lendude vahel oli kaheksa ja pool tundi aega, otsustasin linnas kõndida. Jalutasin vanalinnas, käisin Stephani katedraalis ja Mozarti muuseumis. Nägin ära kirju Hundertwasserhausi ja Heiligenstadti metroojaama juures asuva munitsipaalmaja nimega Karl-Marx-Hof. “Punase Viini” sotsiaaldemokraatliku linnavalitsuse kulul aastatel 1927–1930 ehitatud elamul on pikkust üle kilomeetri ja selles asub 1382 mugavat tööliskorterit.