Reisirong läks Kundasse teisipäeval, laupäeval ja “tarwidust mööda”

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere raudteejaam 1930-ndatel.
Rakvere raudteejaam 1930-ndatel. Foto: Foto Eesti Ajaloomuseumi Kogust

Millal Eestis reisirongiliiklus avati, pole siinkirjutajale täpselt teada. Küllap see ikka 1870. aasta lõpus juhtus, kui valmis Paldiskit ja Tallinna Peterburiga ühendav Balti raudtee. Eelmise vabariigi aegsest reisirongiliiklusest on aga säilinud üksikasjalikud sõiduplaanid ning lisaks kuivadele faktidele loeb sealt välja päris põnevaid seiku.

Seda, et susla ehk kitsarööpmelise raudtee rongiga sai Sondast läbi Tudu Mustveesse ja Tamsalust Türile, mäletavad veel paljud, kuivõrd need raudteeühendused suleti lõplikult alles 1972. aastal. Aga kas teadsite, et reisirongiga sai ka Rakverest Kundasse ning et Rakvere ja Tapa vahel olid lisaks Kadrina jaamale veel Udriku, Neeruti, Hulja ja Risu peatuskoht?

Alljärgnev lugu keskendub peamiselt laiarööpmeliste reisirongide Tapalt ida poole jäänud liiklusele ajavahemikus 1919–1939.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles