Jüri Ratas: Valitsus ei toeta kohalikke omavalitsusi

Jüri Ratas pole kindel, kas keskerakonna esimehe kandidaadiks saades ta ka kandideerima asub. Foto: Raigo Pajula/Postimees

Hiljuti oli riigikogus esimesel lugemisel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esitatud tulumaksu muutmise seaduse eelnõu, mis nägi ette kohalike omavalitsusüksuste (KOVide) tulubaasi taastamise kahes etapis endisele 2008. a tasemele. Teatavasti vähendas valitsuskoalitsioon alates 2009. aastast kohalikele omavalitsusüksustele üksikisiku brutotulust laekuvat tulumaksu osa 11,93 protsendilt 11,4 protsendile.

Põhimõtteliselt samadel seisukohtadel on keskerakonna fraktsioon olnud järjekindlalt pea viimased kolm aastat. Oleme samuti esitanud riigikogu menetlusse eelnõusid, mis näevad ette taastada omavalitsuste tulubaas, kuid võimuteerulli all ei ole need jõudnud esimesest lugemisest kaugemale. Nii läks kahjuks ka seekord.
Eelnimetatud tulubaasi taastamise ettepanekud ei ole sündinud mitte ainult opositsioonierakondade büroodes, vaid lähtunud kohalikelt omavalitsusüksustelt enestelt. Nende alusel on sündinud ka Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud valitsuskomisjonile ja riigikogule, milles muu hulgas taotletakse üksikisiku brutotulust tulumaksuna omavalitsuste eelarvesse laekuvaks osaks samuti 11,93%. Seega oli esitatud seaduseelnõul laiapõhjaline toetus.

Samaaegselt tulubaasi vähendamisega on viimastel aastatel märkimisväärselt kerkinud kulud kütustele, toasoojale, elektrienergiale, kohalikule transpordile jne, mis kõik on pingestanud kohalikel omavalitsusüksustel eelarveliste otsuste tegemist ning kahandanud teenuste osutamise võimalusi ja kvaliteeti. Kasvanud on kohalikelt omavalitsustelt toimetulekutoetust taotlevate elanike hulk. Enamiku kohalike omavalitsusüksuste võimalused investeeringuteks ja ka omafinantseeringute osa katmiseks euroliidu tõukefondidest finantseeritavate objektide rajamisel on kahanenud ebapiisavaks.

Kahjuks ei soovi vabariigi valitsus jätkuvalt omavalitsusi tugevdavat terviklikku ettepanekut toetada. Rahandusministri sellekohases kirjas antakse teada, et inflatsioonist kiirem tulumaksu kasv on koguni suurendanud omavalitsuste võimalusi nende ülesannete täitmisel. Huvitav, missuguseid! Kas lume lükkamist on rohkem tehtud või tänavaaukusid on suudetud rohkem parandada või lastele pakutakse riigi tugeval käepigistusel rohkem võimalusi osaleda huvialaringides? Kahjuks mitte! Ma ei saa kuidagi sellega nõustuda, et omavalitsuste võimekus on viimastel aastatel suurenenud. Hoopis vastupidi, omavalitsused on aasta-aastalt võimekust kaotanud. Ja seda mitte nende süül.
Omavalitsuste näljapajukil hoidmise juures on tõsine probleem ja suuresti asja iva omavalitsuste reformis.

Tõsi on see, et ainult tulumaksueraldise poole­portsen­dipunktise tõusuga me seda probleemi tervikuna ei lahenda, kuid igasugune sõnum omavalitsustele, et nendega arvestatakse ja lähtutakse partnerlusest riigiga, on igal juhul parem kui senine tagasiminek ja probleemide eiramine.
Ütleme ausalt ja otse, et Eesti kohalik omavalitsussüsteem vajab muutmist ja ajakohastamist. See tähendab, et alustada ei tule mitte piiridest ja omavalitsuste arvust, vaid palju keerukamast ja raskemast lülist probleemide ahelas.

Alustada tuleb tegelikult riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. aasta kohtuotsuse resolutsiooni p. 1 täitmisest ja lähtuda Euroopa Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Kongressi 26. oktoobri 2010. a seisukohtadest Eesti valitsusele.
Kas neist kummalegi dokumendile on tähelepanu pööratud? Kahjuks mitte. Kuid just teenuste kirjeldamisest ja kohustuste jagamisest saab omavalitsusreform alguse, millega kaasneb eelarvepõhimõtete paikapanek.
Keskerakonna fraktsioon leiab, et valitsus on kohalikud omavalitsusüksused teenimatult vaeslapse rolli jätnud. Ometi peaksid nende suhted olema partnerlussuhted - üksteist arvestavad ja võrdväärsed. Kahjuks jätkub endistviisi valitsuse ja KOVide vastasseis.