OG Elektra ei varja sularahas palgamaksmist

Janno Riispapp
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OG Elektra Grossi Toidukaupade jaeketti kuuluv kauplus.
OG Elektra Grossi Toidukaupade jaeketti kuuluv kauplus. Foto: Marianne Loorents

Oleg Grossi kinnitusel on OG Elektra tasunud kõigilt töötasudelt tööjõumaksud, maksuametil ettevõttele pretensioone pole ning sadakond kontserni 1800 töötajast saavad omal soovil kas täielikult või osaliselt palka sularahas.

Mitu Oleg Grossi firma OG Elektra töötajat väidavad, et ettevõte maksab neile osa palka sularahas, mille pealt makse ei maksa. Gross eitab neid süüdistusi ning peab selliseid väiteid väljamõeldiseks, samuti ei saa hoolimata kolmapäevase “Pealtnägija” osaluseksperimendist juriidiliselt väita, et Grossi firmad petavad.

Grossi sõnul keeldus ta “Pealtnägijale” kommentaaride andmisest, kuna tal ei võimaldatud selgitusi jagada otseeetris ja ta uskus, et nii soovitakse temale olulised seisukohad saatest välja monteerida.

“See põhikangelane (saates esines Tarmo nime all) valetab kas meile või “Pealtnägijale”. Meil on helisalvestised, kus ta tunnistab, et tal pole meile töötasu maksmise osas pretensioone,” teatas Gross.

Grossi versiooni kohaselt võeti OG Elektra kesklattu tööle – nagu hiljem selgus – ajakirjanduslikus eksperimendis osalev tudeng, kes vormistati tööle kümneprotsendilise koormusega ehk kes pidi töötama kaks kalendripäeva kuus. Kokkulepitud päevadel ilmus ta tööle ettenähtud ajal, kuid ülejäänud päevadel – jaanuaris kümnel ja veebruaris viiel päeval –, mil ta töötas üle kokkulepitud tööaja, jäi ta Grossi sõnul sihilikult üks-kaks tundi hiljaks. Seetõttu jäi eksperimendis osalenu tööajatabelist välja. Õigel ajal ilmunud päevade eest kanti tasu tema arveldusarvele.

Järelkontrolli käigus selgus – nimelt juurutab OG Elektra elektroonilist sõrmejälje kasutamist –, et mainitud tudeng oli tööl käinud enamatel päevadel. Grossi sõnul maksti hilinenud päevade eest töötasu töötaja enda soovil sularahas, mida ta kinnitas ka allkirjaga palgalipikul.

Gross lisas, et kuna andmed vastava kuu maksudeklaratsiooni läksid tööaja graafiku järgi, jäi töötajale täiendavalt makstud töötasu deklareerimine hilisemasse perioodi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles