Juhtkiri: elektrimugavuspagulased

Virumaa Teataja.

FOTO: Meelis Meilbaum

Tore on unistada maalähedasest elust talus, kus võtad kaevust vett, nõrutad ise kodus kohupiima ja teed sõira, ei sõltu mitte millestki ega karda keda kuraditki. Aga kui mitte enne, siis plaksatavad need õhumullid puruks sel hetkel, kui kaob mõni mugavus, millega iga päev harjunud oleme. Näiteks elekter.

Nii juhtus eile keskpäeval Rakvere südalinnas, et enam kui tunniks mattusid pimedusse kauplused ja kontorid. Vaikus, mis valitses muidu saginat täis ostukeskuses, üllatas sisenejaid niivõrd, et nad läksid sama teed tagasi ja ostsid hoopis maasikamüüjalt värskeid marju. Sularaha eest. Tuldud ju sai.

Hoiaks jumal, et sellisel elektrita hetkel midagi kriitilist ei juhtuks. Näiteks tervisehäda. Hambaarsti juurde minnes ei küsi keegi endalt, kas ta eelistab nüüdisaegset elektripuuri või oleks parem, kui sahtel sepatangidega tühjaks tõmmataks. Kas kirurgi juures peame elektriühendust ikka mugavuseks või on see meile hädavajalik? Nüüdisajal ei segata ka ravimeid kokku põlve otsas. Me elame tänapäevas, ja kuigi on hea, kui nii linna- kui ka maainimesel on oma aialapp, alternatiiv elekterküttele ja kriisipakike koos moosipurkidega keldris, ei tähenda elekter meile enam ammu üksnes mugavust. Vajame elektrit nagu head arstiabi, elekter on meie ravim.

Hambaarsti juurde minnes ei küsi keegi endalt, kas ta eelistab nüüdisaegset elektripuuri või oleks parem, kui sahtel sepatangidega tühjaks tõmmataks.

Ilma elektrita toimetulematus on üks osa õpitud abitusest. Aastal 2019 võib inimene vist tõesti ära surra, kui temalt elekter käest võtta. Tuhandeid ja tuhandeid eelnevaid aastaid saadi ilma selleta teatavasti hakkama.

Aasta oli vist 1965, kui Põhja-Ameerikat tabas ulatuslik elektrikatkestus ja suurlinnad olid mitu päeva pimedad. Üheksa kuud hiljem täheldati anomaaliat laste sünnistatistikas. Seega kuluks meile ka üks korralik elektrikatkestus ära, mõjuks ehk meilgi iibele hästi. Teatud poliitilistele jõududele ehk kaval soovitus käskude, keeldude ja seaduste asemel?

Aga kes teab, võibolla ei olegi elekter enam meie elus pelgalt mugavus, kuna see on eluks oluline, sellel puudub tõhus alternatiiv ning seeläbi on vooluühendus muutunud vaata et inimõiguseks. Tahaks ju kohvi juua, aga vett ei saa keeta, sest elektrit ei ole, aga lõkke tegemiseks puuduvad oskused ja puudub ka tahe.

Tagasi üles