Nädala kaja: kriminaalkorras karistatud kamba juhtimisel
7. september 2019, 00:00
Neljapäeval tunnistas kohus keskerakonna kriminaalseks organisatsiooniks. Juba teist korda muide. Või noh, olgu, “kriminaalne organisatsioon” on ehk liiga krõbe sõnakasutus, aga kuidas siis leebete sõnadega kirjeldada parteid, mis on kriminaalkorras karistatud? Kusjuures organisatsiooni karistamine, just kriminaalkorras karistamine, on minu aruraasu jaoks pisut kummaline.
Kas pannakse nüüd keskerakond ka kriminaalregistrisse üles, et teaksime tulevikus eemale hoida? Kas iga erakonna liige on nüüd kahtlane isik või muutuvad nad selleks siis, kui on kambakesi koos?
Aga las ta olla, ei viitsi ega isegi taha seadustes ja tõlgendustes tuhnida. Sest vahet pole: ma elan edasi teadmises, et Eesti riigis on võimu juures kriminaalkorras karistatud organisatsioon!
Erakonna kõneisikud pareerivad, et kõik jamad juhtusid eelmise esimehe ajal ja juhtimisel. Me mäletame veel küll, kes see oli.
Tahan hoopis teada, mis tähtsust on sellel, kes oli eelmine esimees. Keskerakond sai ju varjatud annetusi. Keskerakond on saanud valimistel häid tulemusi ja on võimul. Miks ma pean uskuma, et neil kahel asjaolul pole seost? Annetused, sealhulgas varjatud annetused, paisutavad teatavasti erakonna eelarvet, aga viimasest lõviosa kulub valimiskampaaniate korraldamiseks. Kel raha rohkem, see võimule lähemale pääseb, nii lihtne ongi!
Linnakese X meeriks pürgiv mees sõlmib kokkuleppe vabrikuga Y, kus valmistatakse apelsinikollaseid prügikaste mõõtudega 101 x 85 x 79.
Varjatud rahastamine otseselt minu elu, tervist ja heaolu ei ohusta. Ja nagunii olevat nad seal võimu juures kõik suuremad või väiksemad sulid, räägib rahvas, nii et mis vahet, kes parasjagu pukis.
Tegelikult ei ole nii lihtne. See varjatud rahastamine käib muide päris otse minu ja sinu heaolu pihta. Konstrueerin siinkohal väga meelevaldse näite. Vastavalt oma rikutuse tasemele võite kodus nimedega fantaseerida.
Linnakese X meeriks pürgiv mees sõlmib kokkuleppe vabrikuga Y, kus valmistatakse apelsinikollaseid prügikaste mõõtudega 101 x 85 x 79. Keegi teine selliseid prügikaste Eestis ei valmista. Linna X tulevane meer saab Y-ilt raha ja lubab, et kui linnas läheb järgmiseks ehituseks, siis hoolitseb tema, meer, et projekteerimis- ja ehitustingimustesse kirjutatakse sisse nõue kasutada vaid apelsinikollaseid eelnimetatud mõõtudega prügikaste. Y müüb oma kastid suure kasumiga maha ja linnarahvas imestab, miks küll ehitus nii kallis on.