10 ja 50 aastat tagasi

Virumaa Teataja. Foto: Virumaa Teataja

Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi

50 aastat tagasi

Porkuni lahingu võitjad olid koos

Männimetsade rüpes asuv Kauksi Turismibaas oli läinud nädalavahetusel kolm päeva 925. Kaardiväe Punatähe ordenit kandva Laskurpolgu veteranide päralt. Laupäeva hommikul raporteeris endine polgukomandöri asetäitja rivi alal reservalampolkovnik V. Andrussov diviisikomandörile reservpolkovnik A. Feldmanile kahesaja veterani ülesrivistamisest allüksuste kaupa. Sm. Feldman andis oma tervituskõnes polgu endiste lahinguoperatsioonide kohta kiitva hinnangu.

Lipumasti kerkis laagrilipp. Klõpsusid fotoaparaadid, surisesid filmikaamerad, tugevad käepigistused, embamised, hurraa­hüüded. Leinaseisakuga mälestati elavate hulgast lahkunud endisi polgukomandöre ja kõiki langenud võitlejaid. Pärast ametlikku osa kogunet peegelsileda järve liivaluitele sõjamälestusi heietama. Kuigi sõjapäevad olid karmid, olid veteranide sõnavõtud vürtsitatud huumoriga, mida saatis ikka tugev aplaus.

Pühapäeva lõuna paiku, pärast laagrilipu langetamist, suundus pikk autode- ja bussiderivi mööda endist lahinguteed Laekvere–Simuna–Väike-Maarja–Loksa Porkunisse. Loksa küla juures ootasid veterane rajooni juhtivad töötajad, hulk kohalikke elanikke ja Rakvere rajooni sõjaveterane.

10 aastat tagasi

Helene Kuma loomingu habrasjõuline kuma

Keraamiku ja nipliskunsti suurmeistri Helene Kuma 88. sünnipäeva näitus Rakvere Galeriis esitleb kunstniku haldjalikult habrast ja konkreetselt jõulist loomingut. Helene Kuma loomus peegeldub tema loomingus: kindlakäelised akvarellid, naiselikult tugev keraamika ning õhuliselt sitked pitsid.

Härmatisega sarnanevad niplises taimornamendid ja õbluke kunstnik paistavad lenduvat esimesest tugevamast hingetõmbest. See mulje on petlik. Kunstniku, kunstiajaloolase ja Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessori mõtteis, silmis ja sõrmis peituvast südikusest räägivad tema tööd. Isegi vääriskivid on lasknud end niplisesse vormida, rääkimata kunstniku südamele armsatest lilledest. Lille- ja lehemustrid pärinevad Helene Kuma Läsna lilleaiast ja Eesti rahvariietelt. Loodus ja ajalugu on olnud kunstnikule loomingus võrdselt olulised. Nagu on talle võrdselt armsad keraamika ja niplis. “Looming on looming. Ükskõik, mida teed, teed ikka armastusega,” sõnas kunstidaam. Helene Kuma on pitse nimetanud niplisgraafikaks. Kogu suur peen pitsilooming on valminud palja silmaga, luupi pole ta kasutanud isegi kõige keerulisemates kohtades. “Kõik on palja silmaga. Silm on harjunud,” ütles kunstnik.