Sisukord
Meelelahutus
Postimees

10 ja 50 aastat tagasi

2 min lugemist
Virumaa Teataja. FOTO: Virumaa Teataja

Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi

50 aastat tagasi

Rabad teistes maades

Kesk- ja Lääne-Euroopas on enamik soid ammu kuivendatud või turbana ära kasutatud. Praegu on iga järelejäänud soonurgake või rabaosa võetud looduskaitse alla. Teadlased ja turistid sõidavad Soome ja Rootsi, et teha teaduslikke uurimusi või vaadata, kuidas looduslik raba välja näeb. Erilist huvi pakuvad rabamaastik, tema puhtus ja ürgne puutumatus suurlinnadest pärit turistidele. Ida-Euroopa rahvademokraatiamaad säilitavad allesjäänud rabasid kõigepealt veemajanduslikel kaalutlusil. Kliima on muutunud metsade laastamise tõttu liiga kuivaks, maastikus domineerib “kultuurstepp” – lage, tuuline, põuane. Mõnedes Ida-Euroopa maades tehakse juba praegu katseid kunagisi soid taasniisutada ja elustada nende looduslike filtrite tegevust. On peetud rahvusvahelisi kongresse rabade raviotstarbelise kasutamise küsimustes.

Valgevene oli oma maaparandustöödega pikemat aega avangardis. Just sealt on kostnud viimasel ajal ärevaid hääli. Eelnenud tegevusele hoopis vastupidiseid artikleid on avaldatud keskajakirjanduseski: jõgede veerežiim on murettekitavalt muutunud, kuivendatud turvasmuldadel märgatakse ülekuivenduse negatiivset mõju, tuuleerosiooni, mullaviljakuse katastroofilist kahanemist. Ka Rootsi paepõhjalistel läänesaartel on olukord mageda veega muutunud keeruliseks.

10 aastat tagasi

Vandaalid viisid tarvalt kahemõttelise tüki ära

Alates 2002. aastast Rakvere vallimäe tipus linna sümboliseeriv pronksist tarvaskulptuur on langenud vandaalide küüsi. Eile märkas Virumaa Teataja, et selle kõhu all olev “tuust” on ära murtud ning minema viidud. Et tegemist on pronksmaterjaliga, võis see sattuda metallivaraste huviorbiiti. Rakvere linnapea Rannar Vassiljev kuulis sellest Virumaa Teatajalt ning andis seejärel asja politseile uurida. Kaheksatonnise tar­vaskulptuuri valmistas linna 700. sünnipäevaks skulptor Tauno Kangro. Veistele iseloomuliku kõhualuse “tuusti” keevitas skulptor külge kohapeal alles kaks aastat hiljem, sest valamise käigus jäi see kõrvale. Juba siis avaldas Kangro kartust, et varem või hiljem satub see ligi meetrine pronksitükk vandaalide huvisfääri. “See ei ole see, mida te arvate,” kõmistas Baltimaade suurima loomaskulptuuri all askeldanud Kangro kuue aasta eest. Tema sõnul olid ürgveisel sellised karvatuustid sõrgade ümber, turjal ja ka naba juures, nõnda kinnitanud Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal. Kõhualune “karvatuust” jäi kinnitamata valamise käigus, sest valajad lihtsalt ei uskunud, et selline jublakas sinna kõhu alla käib, arvasid, et see on mingi abidetail, ja kaotasid selle sootuks.

Seotud lood
19.06.2020 26.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto