Vaade: õnnelik mees
14. juuli 2020, 00:00
On ju tore, kui telefon teeb poole ühe paiku öösel plõnn ja teatab unesegasele inimesele, et elekter lahkus oma teed. Ja tagasi tuleb 24 tunni jooksul. Uni rikutud ja tuju nullis. Jääb vaid lootus, et äkki läheb pisut kiiremini, sest tavaliselt on Elektrilevi oma teadetes elektriühenduse taastamise aega nimetades pigem ülimalt konservatiivne olnud ning rikked kõrvaldatakse kiiremini.
Jääb lootus, et ehk saab pühapäeval siiski sauna, sest laupäeval ei julgenud elektrikatkestuse kartuses tuld saunaahju tegema hakata – äkki jääme saunas veeta. Lubas ju Elektrilevi juhtimiskeskuse juhtivspetsialist Hardi Puusepp laupäeval, et pühapäeva õhtuks peaks kõik korda saama. Tormituul oli selleks ajaks, kui elekter meid maha otsustas jätta, juba ammu vaibunud ja sestap võis tõepoolest loota.
Samas sai pühapäeval veeta arvutivaba päeva värskes õhus. Toas polnud teha suurt midagi, sest vana talumaja aknad on pisikesed ja päevavalgust pääseb neist sisse napilt.
Kui aga lubatud 24 tunnist oli saanud juba 34 tundi ja elektrit ei paistnud kusagilt, hakkasid peas keerlema ärevamad mõtted. Vesi saab paratamatult varem või hiljem otsa, sest hüdrofooris seda lõpmatult pole. Mobiilid näitavad, et akus on voolu vaid mõni üksik protsent. Ja sügavkülmikute peale ei taha mõeldagi ...
On ju tore, kui telefon teeb poole ühe paiku öösel plõnn ja teatab unesegasele inimesele, et elekter lahkus oma teed.
Täiesti automaatselt avan iga natukese aja tagant veebis Elektrilevi katkestuste kaardi. Info on ikka seesama – rikke aeg on 12. juuli kell 00.20 ja rike kõrvaldatakse 24 tunni jooksul.
Ning täpselt praegu, kui ma seda lugu kirjutan, esmaspäeval kell 15.08, saabub rõõmusõnum – elekter on tagasi. Õnneks polegi palju vaja, aitab 39 elektrita tunnist. Piisab rohelisest tulukesest külmiku ülaservas ja laes hõõguvast lambist. Õnnetunne möödub aga kiiresti, sest sügavkülmikusse ei julge keegi vaadata.
Ometi on selles pisikeste akendega talumajas elanud inimesed vähemalt 250 aastat. Kaugelt enam kui poole sellest ajast ei teadnud keegi elektrist midagi. Aga saadi hakkama ja oldi tõenäoliselt ka õnnelikud. Kui mitte kogu aeg, siis vahetevahel ikka. Ka ilma sügavkülmiku ja hõõguva lambikeseta. Aga meie, tuleb välja, enam ei oska.