Müstilised olendid ööpimeduses

Pildil kõrvuti Eesti kõige väiksem nahkhiireliik kääbus-nahkhiir (3,5 g) ja suurvidevlane (35 g). Foto: Rauno Kalda

Järgmine kord, kui rõdul rahulikult peesitav kass äkitselt hullu pilguga tühjusesse vahtima hakkab, pole tarvis kummitusi kahtlustada, põhjus võib olla palju lihtsam. Nimelt kuulevad kassid inimkõrvale kuulmatut nahkhiirte tekitatud ultraheli ja neid pisikesi tiivulisi lendab Eestis hämmastavalt palju.

Selle aasta Eesti loom nahkhiir on meie looduse, aga ka linnakeskkonna lahutamatu kaaslane. Neid käsitiivalisi võib leida parkidest, nii vanadest kui ka uutest ehitistest, puuõõnsustest, koobastest, sildade alt, pööningutelt ja nõnda edasi. Kuigi nahkhiiri on palju, ei kipu me neid tähele panema, kuna loomad on pisikesed, väledad ja harrastavad öist eluviisi. Augusti alguses käis nahkhiireekspert Rauno Kalda Veneveres neid müstilisi imetajaid tutvustamas.

Kes nad sellised on?