Kodugurmee või tülpimus leemekulbi liigutamisest?

Koroonaaeg on tekitanud armastuse värske mahla vastu. Foto: Erakogu

Eestlased on Euroopas toidu raiskamises esikohal, visates aastas ära ligikaudu 187 kilogrammi toitu inimese kohta. Pole just midagi, mille üle uhke olla. Keskkonna seisukohast kohe väga nadi tulemus.

Võiks ju eeldada, et aastasadu ka toiduvallas leidlikud olnud eestlased, kes eimillestki kosutavaid roogasid teinud ja igast võrsest ja viljast ka talvevarudeks passiva hoidise on osanud välja nuputada, on oskuse targalt toiduga ümber käia emapiimaga kaasa saanud. Võibolla on emapiima koostis ajas muutunud ja korilusele utsitavat osa on selles maru vähe järele jäänud. Ent võib ka olla, et koroonaaeg on viinud jaksu köögis askeldada ja eineid plaanida. Või kas on eriolukord tekitanud seisu, milles üksindusest ja viirustülpimusest avitab üle olla vaid lohutustoit?

Kas pauguvad meie kodudes tõesti pidevalt kapiuksed või imbub kusagilt rakumälust kellelgi siiski lagedale vanaemade salatarkusi ja plaanipidamisoskust?