Ambitsioonikas Rakvere

Triin Varek. Foto: Rakvere linnavalitsus

Oktoobri alguses täitub minul linnapeana kaks aastat, poliitikas aga saab täis neljas aastaring. Põlise rakverlasena vaatan tagasi linna arengule viimase kümne aasta spektris ja mind paneb see naeratama. Hulk suurprojekte, mis on väga paljude inimeste koostöö tulemus, on realiseerunud just viimasel paaril aastal. Küll kunagi ei ole selle eest au ainult endale võtnud ei mina ega praegune valitsus. Mind rõõmustab, et Rakveres on asju aetud ikka nii, et teiste head tööd nurka ei visata ja alustatu viiakse lõpule. Loodan, et seda trendi jätkatakse ka tulevikus, sest koostööl on oluline roll.

Kuigi on hea minevikku vaadates meenutada, kuidas oli ja kui palju linn on nende viimase kümne, nelja, kahe aasta jooksul arenenud, saab elu edendada ja paremat tulevikku luua ainult ettepoole vaadates. Enne valimisi sotsiaalmeediat ja meediat jälgides on näha, et kandideerijatel on ägedaid mõtteid ja ambitsiooni. Mina arvan, et ambitsiooni on Rakverel aga alati olnud ja on ka praegu. Rakvere ei ole väike puust linn.

Räägitakse kesklinna ellu äratamisest, linnaranna loomisest, sellest, et äratust on vaja. Kas Rakvere on uinuvas olekus? Või miks see tundub nii osale inimestele, kes ise iga päev linnajuhtimisse panustavad kas volikogus või valitsuses, on natuke arusaamatu. Sest linna arengusuunad pannakse paika koalitsioonikokkulepete kaudu ja kinnitatakse volikogus. Selge, et me soovime alati rohkemat, paremat, uhkemat. Unistada tuleb suurelt ja teha tööd selle nimel, et unistused realiseeruksid. Paslik on ilmselt üle korrata, kuidas kohalik omavalitsus üldse toimib, et valimiste eel saaks ka lahedate ulmeliste unistuslubaduste puhul korraks mõttepausi teha ja küsida, on’s see ambitsioonikas ja teostatav või pigem lihtsalt ilus lubadus.