Rakveres arutati, kuidas saavad omavalitsused kaasa aidata roheleppe elluviimisele

Vasakult Riin Kaldma (Hendrikson & Ko keskkonnakorralduse spetsialist ja kliimapakti projektikoordinaator Eestis), Jüri Gotmans (AS-i Võru Vesi juhataja, Võru linnavolikogu liige ning Euroopa Regioonide Komitee liige), Andres Jaadla (Rakvere linnavolikogu liige ning Euroopa linnapeade pakti Eesti rahvuslik suursaadik), Vivian Loonela (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht), Jan Trei (Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor, Viimsi vallavolikogu aseesimees ning Euroopa Regioonide Komitee liige). Foto: Eesti Linnade Ja Valdade Liit

Infopäeval arutleti kliimamuutuste ja keskkonnateemadel, et meil oleks piisavalt puhast energiat, arvestades töötegemise muutumist üha digitaalsemaks. Arutleti, kuidas ehitustegevuse keskkonnamõju tuleks vähendada, ressursse tõhusalt kasutada puhta ringmajanduse saavutamiseks, ning mõeldi kaasa, kuidas taastada elurikkus ja vähendada saastet.

Üheks viisiks, kuidas mitu Eesti omavalitsust annavad oma panuse roheleppe teostumisse, on liitumine üleeuroopalise linnapeade pakti liikumisega.

Olles linnapeade pakti toetajaliige, julgustab Eesti Linnade ja Valdade Liit paktiga liituma ning täitma Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Pakt hõlmab kohalikke ja piirkondlikke asutusi, kes võtavad vabatahtlikult kohustuse suurendada energiatõhusust ja kasutada oma territooriumil taastuvaid energiaallikaid. Praegu on Eestis liitunud kaheksa kohalikku omavalitsust.

"Paktiga ühinenud omavalitsused kohustuvad rakendama integreeritud lähenemist kliimamuutuste leevendamisele ja muutustega kohanemisele. Samuti tuleb neil kahe aasta jooksul välja töötada energia- ja kliimaalane tegevuskava, et vähendada CO₂ heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40 protsendi võrra," kõneles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

Eestist on linnapeade paktiga ühinenud Tallinna linn, Tartu linn, Saaremaa vald, Rakvere linn, Rõuge vald, Võru linn, Jõgeva vald ja Hiiumaa vald ning paktil on kolm toetajaliiget: Tartu Regiooni Energiaagentuur, Eesti Korteriühistute Liit ning Eesti Linnade ja Valdade Liit.

"Eesti omavalitsuste kliima- ja keskkonnalased püüdlused maapiirkondades peavad olema ambitsioonikad, et seatud eesmärke täita. Üks suurimaid väljakutseid omavalitsuste jaoks on jäätmehoolduseesmärkide täitmine aastaks 2025, mil 55 protsenti olmejäätmetest peab olema suunatud ringlusse," sõnas Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Rait Pihelgas.

Rakvere linnavolikogu liige ning Euroopa linnapeade pakti Eesti rahvuslik suursaadik Andres Jaadla tutvustas Rakvere kliima- ja energiakava hetkeseisu, kava ettevalmistusi ning arengusuundi.

"Rakvere on esimene linn Eestis, kes Euroopa linnapeade paktiga 2009. aastal liitus. Viimase kümnendi areng keskkonna ja energiatõhususe valdkonnas on olnud linnas kiire ja toonud Rakverre miljonites Euroopa projektrahastuse investeeringuid," ütles Jaadla. Ta lisas, et Rakvere linn on hea näide sellest, kuidas Euroopa linnapeade pakti võrgustikus osalemine on eesmärgistanud ja viinud linna tasandil täitmisele Euroopa kliima- ja keskkonnavaldkonna ning energiatõhususe ambitsioone.

Kliima- ja energiakava on juba valminud kuuel omavalitsusel, tänu keskkonnainvesteeringute keskuse toetusele on koostamisel ka Rakvere ning Lääne-Virumaa kliima- ja energiakava.