Kohus tühistas haneliste heidutusjahi peatava otsuse
/nginx/o/2024/02/14/15887008t1h91a5.jpg)
23. aprill 2024, 20:00
/nginx/o/2024/04/23/16026116t1h152a.jpg)
Tallinna halduskohus tühistas 19. aprillil põllupidajatele keskkonnaameti korraldusega antud õiguse teostada 2024. aasta kevadperioodil haneliste letaalse heidutusjahi. 1. aprillil peatas halduskohus ajutiselt keskkonnaameti korralduse täitmise, et ära kuulata ka teiste menetlusosaliste seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.
Peale esialgse õiguskaitse määramist küsis kohus menetlusosalistelt seisukohad, mille esitasid keskkonnaamet, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja mitu kaasatud põllumeest, kelle põlde hanejahi peatamine puudutas.
Kohus tõi peale vastustega tutvumist esile, et seda, kas ka tegelikult väike-laukhani korraldusse kuuluvatele põllumassiividele jõuab, on võimatu prognoosida. Samas ei saa kohus, juhindudes ettevaatusprintsiibist, esialgse õiguskaitse vajadust välistada.
Ühtlasi leidis kohus, et kaebuse eduväljavaateid saab pidada pigem heaks, kuivõrd võrreldes varasema, 2021. aasta korraldusega ei ole keskkonnaamet uutele teaduslikele allikatele tuginenud ega tõendanud, et letaalne heidutusviis on efektiivsem lahendus kui mitteletaalsed meetodid. Kohus selgitas, et keskkonnaameti kohustus on tõendada, et tegemist on tõhusa meetodiga hanede hirmutamiseks põllumassiividelt ning viljasaagile märkimisväärse kahju ärahoidmiseks.
Samas tuli kohtul hinnata, kas kaebaja kaitstavate huvidega konkureerivad avalikud huvid kaaluvad üle esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise. Keskkonnaamet, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja kaasatud põllumehed on sellise ülekaaluka avaliku huvina esile toonud toidujulgeoleku.
Kohtu hinnangul on kahtlemata avalikuks huviks toidujulgeolek, mille tagamiseks on põllumajandussektoril oluline roll. Ohtu toidujulgeolekule on täheldatud eelkõige hinnatõusus. Kohus märkis, et olukorras, kus põllumeestele enam ei hüvitata hanede tekitatud kahju, on ilmne, et see võib tuua kaasa kulutuste märkimisväärse tõusu, mis omakorda kajastub hinnatõusus. Seejuures on keskkonnaamet usutavalt põhistanud, et tõenäosus, et ohustatud liikide isend võib hukkuda heidutusjahi käigus, on väga väike.
Kokkuvõtvalt esineb halduskohtu hinnangul ülekaalukas avalik huvi tagada toidujulgeolek. Kohus nõustub keskkonnaameti ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja kaasatud põllumeeste seisukohaga, et käesoleval juhul kaaluvad nii toidujulgeolek kui ka põllumeeste huvid üles ohu, et jahi pidamise käigus võidakse tahtmatult surmata kaitsealuse liigi väike-laukhane või rabahane isend. Kohtu käsutuses oleva info põhjal ei saa lugeda väljatöötatud teavitamissüsteemi ilmselgelt ebatõhusaks või näiliseks.
Seega tühistas halduskohus varasema esialgse õiguskaitse ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning haneliste heidutusjaht ei ole hetkeseisuga enam peatatud.