Kaptenite küla tähistab suurt juubelit

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Copy
Käsmu vaade.
Käsmu vaade. Foto: Sven Zacek

Kaptenite küla Käsmu tähistab 6.–9. juulil 500. aastapäeva.

"Käsmu 500. sünnipäeva tähistamine annab võimaluse kutsuda kodukülla nii need, kel juured Käsmus, kui ka need arvukad loomeinimesed, kellele Käsmu on andnud inspiratsiooni," ütles Käsmu külavanem Eduard Vainu. "Samuti on see aeg meenutada ja austada kogukonna pikaajalist panust Eesti merendusajalukku ning teha kummardus mitte ainult Käsmule kui "mereriigile", aga Eestile kui mereriigile." 

Külavanema sõnul on juubelipidustuste kavas põimunud rikkaliku ajalooga küla minevik ja tänapäev ning väärtustatud põlvkondadevaheline side.

Juubelipidustuste avatseremoonial avatakse küla alguses sümboolne installatsioon "Ühe suve rooliratas", Urmas Dresen Eesti meremuuseumist annab ülevaate Käsmust kui "mereriigist" ning Tiit Pruuli juhtimisel heidetakse pilk Käsmule, mis on inspireerinud paljusid loomeinimesi. Päevale paneb punkti simman.

Pühapäev hõlmab tegevusi, mis tutvustavad Käsmu koguduse rolli kogukonnas küla ajaloo jooksul. Päeva olulisemaks ettevõtmiseks on Käsmu kolmanda kirikukella sisseõnnistamine. Plaanis on näitusi, meeleolukaid kontserte ja filmiõhtu.

Esmaspäev on laste päev, mis pakub merelisi tegevusi ja meelelahutust pere pisematele. Päeva lõpetab perede pidu rahvamajas. Teisipäeval ehk pidustuste viimasel päeval jõuab Käsmu lahte  purjeregatt​ The Tall Ships Races.

Kõikidel päevadel on avatud kodukohvikud, toimuvad ekskursioonid meremuuseumis, loodusmatkad ning jalutuskäigud kohalike giididega, tutvustamaks Käsmu küla, selle ajalugu ja külaelu. Saadaval on Käsmu 500. aastapäevale pühendatud postkaart ja helilooja Ülo Vinteri 100. sünniaastapäeva mark, mida saab väärindada templiga "Käsmu 500".

Tänu oma rikkalikule ajaloole ja legendaarsele merenduslikule pärandile kaptenite külana tuntud Käsmu oli 19. ja 20. sajandil üks olulisemaid Põhja-Eesti merenduskeskusi. Käsmu merekoolis said oma meresõiduhariduse ja kaptenipaberid rida Eesti merendusajalukku läinud nimekaid meremehi. Paljudes Käsmu peredes oli meresõit traditsiooniks ning meremehe elukutse au sees. Ka praegu on merendus oluline osa kaptenite küla kogukonna identiteedist. 

Eduard Vainu sõnul iseloomustab tänapäeva Käsmut elav ja dünaamiline kogukond. "Kuigi Käsmu juured on sügaval merendustraditsioonides, on see kaasaegne küla, kus ka noorem põlvkond oskab hinnata küla erilist kohta Eesti merendusajaloos," ütles külavanem.

Tagasi üles