Omavalitsused peavad tõsiselt püksirihma pingutama

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erametsaomanikele kulub lisaraha marjaks ära.
Erametsaomanikele kulub lisaraha marjaks ära. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Lääne-Viru omavalitsuste eelarved tulevad tänavu varasematest aastatest oluliselt konservatiivsemad, seda nii majanduslikult raske olukorra kui ka valitsuse kavandatavate kärbete tõttu.


Valitsuse plaan vähendada omavalitsuste tulubaasis üksikisiku tulumaksu osa sunnib omavalitsusi otsima kokkuhoiukohti ja koostama kavandatust konservatiivsemaid eelarveid.


Omavalitsusjuhtide hinnangul sunnib kokku hoidma ka üldine raske majandusolukord. Kuna inimesi koondatakse, tuleb juba ette arvestada senisest väiksema tulumaksu laekumisega, tõi Rakke vallavanem Andrus Blok näite.

Kokkuhoid ametnike arvelt
Vihula vallavolikogu võttis eelmisel nädalal vastu valla 2009. aasta eelarve kogumahus 31 532 754 krooni, mida on miljoni jagu vähem, kui esialgu plaaniti. Eelarves vähendati vallavalitsust puudutavaid kulusid: kärpe kõige suurema osa moodustavad töötasud, seejärel koolitused, sõidu- ja üldised administreerimiskulud.

Tulude poole pealt langetati üksikisiku tulumaksu kavandatud laekumist.

Vihula vallavanema Priit Pramanni sõnul ei osanud nad arvata, et nii palju tuleb kärpida. Samas läks vallavolikogu möödunud neljapäeval lahku mõttega, et Vihula valla 2009. aasta eelarvet peab veel korra vähendama.

"Praegu vaatame esimese kvartali reaalset laekumist ning siis istutakse uuesti maha ja vaadatakse eelarve üle," nentis Pramann, täpsustades, et see juhtub ilmselt aprillis-mais.

Vallavanema sõnul käis ühe võimalusena volikogu arutelust läbi kokkuhoid Võsu ranna arvelt, sest omavalitsus panustab randa palju, aga otseselt vallale toob see väga vähe tagasi.


"Me saame alati öelda, et meil on Võsu rand, aga tänases majandussituatsioonis, kui on valida, kas kärbime haridus- või sotsiaalvaldkonna tegevust või Võsu ranna kulutusi, siis oma inimeste ja laste eest me peame seisma," rääkis Pramann.

Kogu ranna kulu on umbes veerand miljonit. Ranna hoolduskulude kokkuhoid säästaks umbes 60 000 krooni. Peale selle on veel vetelpääste, mis nõuab oma. "Võsu randa kasutavad valdavalt suvitajad ja sissesõitnud, kelle jaoks me seda korras hoiame," selgitas ta.

Haljala vallavolikogu esimehe Leo Aadeli hinnangul tuleb valla tänavune eelarve enam kui konservatiivne ning on selge, et enne selle vastuvõtmist, mida on plaanis teha märtsikuu volikogu istungil, peab kulusid veelgi kõvasti kärpima.


"Kokku saab hoida valitsemiskuludelt: vallavalitsuse ametnike palgad külmutatakse, võimalik et tuleb neid ka langetada," lausus Aadel. Ta lisas, et kaalutakse volikogu liikmete hüvitiste täielikku äravõtmist.

Arutelud käivad sellegi üle, kui palju kärpida valla allasutuste, eelkõige Haljala lasteaia, gümnaasiumi ja rahvamaja majanduskulusid. "Selge on, et kärbe tuleb, ei ole veel teada, kui suur see on."

Aadel ütles, et vallal on kolm prioriteetset projekti: Haljala lasteaia rekonstrueerimine ning veemajandustööd Haljalas ja Essus, mistõttu omafinantseeringuks tuleb kindlasti raha leida.

Tema sõnul on vald nimetatud tööde tarvis saanud suured eurorahasummad. Aadel prognoosis, et tänavuse vallaeelarve kogumaht väheneb võrreldes mullusega kuni 15 protsenti.

Konservatiivne eelarve
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ütles, et vallavalitsus on kavandanud tänavuse eelarve väga konservatiivse.

"Tulumaksu laekumise oleme eelmise aastaga võrreldes kavandanud 80protsendilise ehk siis 5,7 miljonit vähem," täpsustas ta. Toomas Uude­bergi selgituse järgi on viidud miinimumini valla asutustele uue inventari soetamine.

Oluliselt vähenevad investeeringud valla tänavatele, teedeehituseks ja korrashoiuks. Aasta jooksul tekib kindlasti vajadus ka pangalaenu kasutamise järele, et kaas­finantseerida Euroopa Ühtekuuluvusfondi rahastatavat Tamsalu reoveekogumisala projekti.

"Veel pole laenu eelarvesse planeeritud. Võrreldes eelmise aasta tegelikkusega on praegu eelarve eelnõu 75protsendiline ehk mahult 59 miljonit krooni," lausus Uudeberg.

Valla eelarve on kavas vastu võtta volikogu veebruarikuu istungil.

Rakke vallavanem Andrus Blok ütles, et eelarve eelnõus tuleb kärpeid teha, kuid kuna vallal on kasutamata reserve, siis midagi katastroofilist lahti ei ole.

"Hoiame kokku jooksvate kulude, näiteks palkade pealt, kuid investeeringuraha ei vähenda. Sellist olukorda ka tekkida ei lase, et peaks hiljem negatiivse lisaeelarve vastu võtma," kinnitas Andrus Blok.

Põhiliste investeeringutena nimetas Blok Lahu algkooli fassaadi kordategemist ja värvimist, Rakke lasteaia ja vallamaja teise korruse remonti.

Vallavanem ütles ka, et kuigi teehoiuraha väheneb, on vallal miljon krooni teede hooldamiseks ja ehituseks veel kasutamata.

Rakke valla eelarve kavandatav kogumaht on umbes 35 miljonit krooni, eelarve on kavas vastu võtta märtsikuu volikogus.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles