Püsti, pikali, hingega muusikat Ukerdajatelt

Ukerdajad. Foto: Erakogu

“Põhiliseks erinevuseks on see, et me oleme nüüd püsti. Ja muidugi professionaalsemad,” kirjeldab Lauri Mäesepp, muusikalise rühmituse Ukerdajad solist ja plokkflöödimängija, uuenduskuuri läbi teinud ansambli ilmet.

Professionaalsuse taga on aga asjaolu, et 2009. aastal tegutsemist alustanud ja siiani neljaliikmelisena toiminud bändi on lisandunud kaks liiget: basskitarri mängiv Mati Tubli ja trummimängija Tõnis Kirsipu, kellega tutvuti siis, kui Lauri asus õppima Viljandisse.

“Tuli selline mõte, et võiks ju meie bändi ka tegusamaks muuta, võtta sinna juurde inimesed, kes tegelikult ka pillimängu oskavad,” kirjeldas asjade kulgu Ringo Ramul, kes samuti Ukerdajates algusaastatest peale tegutsenud. Ringo ise on küll õppinud klaverimängu, aga seda instrumenti Ukerdajates ei kuule. Teised on pillimänguga tutvunud enamasti omal käel, mõni ka eraõpetajalt tunde võttes.

Esialgsest skeptilisusest uute liikmete suhtes saadi kohe üle, kui koos proovi tehti – pillimäng sujus lihtsalt väga hästi ja see lisas indu. Lauri Mäesepa sõnul selgus kõik just siis, sest Tõnis ja Mati annavad ikka tohutult palju värvi juurde. “Nii peabki olema, neljakesi enam ei viitsikski,” oli ta üsna resoluutne.

Lisaks uuenenud koosseisule on taassünni läbi teinud Ukerdajate repertuaar. “Meie lugude nimekirjas polegi enam kohta neil väikestel tiluliludel, millega vanasti oma aega täitsime. Need lihtsalt muusika mängimise pärast lood on ära kustunud,” rääkis Lauri. Kitarristi Madis Lundre sõnul on ära jäänud ka kaverdatud lood, kuigi varem neid ikka esines.

Indie folki viljeleva Ukerdajate muusika on enamasti ühislooming – kellelgi tuleb mõte ja see tehakse teoks. Päris ühest autorit muusikute sõnul nende lugudel ei olegi – pidevalt arenetakse ja kasvatakse koos.

Ühistest tegemistest sai alguse ka Ukerdajad ise. Sellele eelnes ansambel Nups, millele tagasi mõtlemine muusikud praegu vaid muigama paneb.

Ukerdajate sünnikohaks võib kõikide liikmete arvates pidada Viinistut, sest seal tekkisid esimesed ideed, et võiks ühiselt midagi teha. Ringo meenutas, et alguses oli rohkem naljategemine – tema muusikainstrumendiks oli näiteks vesi, mida ühest anumast teise solgutada. Üsna sarnaselt toimetasid ka teised ning hoolimata tagasihoidlikust tulemusest, meeldisid poiste tegemised näiteks muusik Jaak Johansonile, kes oli mängu oma diktofoniga päris pikalt salvestanud. “See andis meile indu,” rääkis Ringo aastatetagusest sündmusest ja bändi sünnihetkedest.

Aga lihtsast veesoristamisest on noormeeste sõnul saanud miski, mida tahaks isegi juba kuulata. “Ega varem ei tahtnud väga,” muigas Lauri ja meenutas, kuidas ta võimalusel jättis oma vanemad alati Ukerdajate kontserdile kutsumata. “Aga see oli kõik osa kasvuprotsessist.”

Sellele, et Ukerdajatest on kasvanud tõsiseltvõetav folgibänd, mida noormehed ka oma põhiliseks ambitsiooniks peavad, annab kinnitust asjaolu, et nimetatud muusikalisele kollektiivile saab kaasa elada näiteks nii Viru Folgil kui ka Kiltsi lossis toimuval ööpeol. Enne seda astuvad noored muusikud üles aga 2. augustil kell 20 Rakvere teatri terrassil.

Uued kontserdid toovad uusi tuuli – varem vaikselt istudes esinenud noormehed on toolid seljatanud ja seisavad nüüd püsti. “Noh, me oleme ikka palju energilisemad. Inimesed, kes on meid varem kuulnud, teevad kohe vahet, et uued kontserdid on märksa võimsamad,” ei olnud Ringo Ukerdajate uue kuue kiitmisega kitsi.

“Mina natuke kardan ka,” avaldas Madis kartust, “ei ole uues koosseisus veel esinenud, püsti kah.”

Hulk esinemisi on andnud noortele meestele motivatsiooni, et mõelda ka esimese kogumiku väljaandmisele, kuid kitarrist Madise sõnul on praegu ainsaks mureks see, et vastne bändiliige Mati Tubli asub sügisest aastakeseks Rootsi õppima. Lisaks lööb sügistalvine periood bändiellu väikese mõra, sest kõigil on oma tegemised, õpingud ja leida aega kokkusaamisteks on keeruline.

Aga suved süstivad lootust, et on mõtet edasi tegutseda – sellest on kõik ansambli liikmed aru saanud.

Miks on hea teha muusikat? – “Sest ilma ei kujutaks ettegi,” võttis kitarrist Tanel Siimann põhjused üheselt kokku. “Häält on hea soojas hoida,” lisas Lauri lõpetuseks.