Paekivi laul ja igikestev rongisõit

Ellen Niit (13. VII 1928 – 30. V 2016). Foto: Toomas Huik / Postimees

Üks laul kuulub iga eestlase elulukku. “Rong see sõitis tšuhh-tšuhh-tšuhh ...” on lauldud põlvkondade kaupa. “Rongisõidu” ja lugematul hulgal teisi imelisi luuletusi kirjutanud Ellen Niit elas viis varateismelise aastat (1938–43) raudteelinnas Tapal. Meie kõigi head lapsepõlvesõbrad on olnud Pille-Riin ja Krõll. Tema “Suur maalritöö” vaatab maailma eriliselt helgel pilgul.

Kirjandusteadlane Reet Krusten on kirjutanud, et Ellen Niidu lastelooming toetub ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma vastukaaluks tänase ühiskonna rohketele ohusituatsioonidele.

“Üks poiss tuli Rakvere linna, / et viru vannet anda. / Kuhu veel oleks võinud ta minna, / et viru vannet anda?” inspireeris poetessi looma vallimäega seostatav viru vanne. “Üks poiss kõnnib Rakveret mööda, / kuumad tõotusesõnad suus. / Kas teab rahvas, kes kõnnib tast mööda – / iga päev viru vanne on uus.”