Triatleet Kaidi Kivioja – väikesest peale võitleja

Kaidi Kivioja saatus oli määratud peale seda, kui treener avastas, et ta jaksab joosta. Foto: Marianne Loorents

Hubasesse kohvikusse astub sisse krapsakas Rakverest pärit neiu, kes juba kaugelt laialt naeratab ning siis mind embab. See, kuidas esimene Eestit olümpiamängudele esindama sõitev naistriatleet Kaidi Kivioja pärast raskeid trenne õhtul ikka särav suudab olla, ei mahu mulle pähe.

Kaidi tee spordi juurde algas 1999. aastal, kui ta võttis osa oma esimesest võistlusest – Vinni rattakrossist. “Mul on diplom – olin kõige noorem osaleja,” mainib ta. Tüdruk oli siis vaid kuueaastane.

“Mul on veel selline mälestus, et kukkusin stardis põlve täiesti veriseks, kett tuli maha ja seisin seal õnnetult ning nutsin. Mingi onu tuli ja aitas keti tagasi peale. Istusin siis ratta selga ja sõitsin lõpuni verise põlvega,” meenutab Kaidi. “Vist olin väikesest peale juba selline võitleja.”