Ülo Lukme: “Teen tööd. Mõnus.”

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülo Lukme.
Ülo Lukme. Foto: Marianne Loorents

Kuigi teine koolitund pole veel lõppenud, on Rakvere gümnaasiumi (RG) majahoidjal Ülo Lukmel tööpäeva keskpaik – kommipaberid prügikasti, hoogsad tõmbed harjaga ja hindav pilk koolimaja treppidele.

Usin, tubli ja hea huumorimeelega Ülo Lukme on jõudnud juba üle käia kogu koolimaja territooriumi. Veel on vaja anda lihvi – ta tõmbab tolmust puhtaks “vana valge maja” peatrepi. Lukme vaatab oma töö üle. Alati. Juba kaheksa aastat. 

“Olin 60. eluaastani MEKis autojuht. Kui koondati, mõtlesin, et ega ma muud teha ei oskagi. Olin kodus, kui sõber tõi ajalehe, ja lugesin, et gümnaasium vajab majahoidjat. Tulin kohale ja oligi tehtud. Sellest aitas, kui ütlesin, et olen vilistlane. Uskusin siis ja usun ka praegu, et see loobki selle oma tunde. Mind võeti kahel käel vastu, pärast direktor ehmatas muidugi ära, kui kuulis mu vanust,” kõneleb Ülo Lukme ja palub kavalalt naeratades, et pakuksin, kui vana ta on.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles