Mäng inimestega?

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Omavalitsus on Eesti põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse (valla või linna) demokraatlikult moodustatud organisatsioon, kel on õigus ja ka kohustus iseseisvalt korraldada kohalikku elu. Omavalitsemist teostatakse demokraatlikult moodustatud esindusorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. Just neid põhimõtteid järgib iga mõistlik omavalitsusüksus.

Tänane “kuum kartul” kohalike omavalitsuste otsustuslaual on haldusreform. Jah, me võime rääkida, et tegemist ei ole väga sisulise reformiga, vaid lihtsalt omavalitsustasandi haldusterritoriaalse ümberkorraldusega, kus praeguseid omavalitsusi meelitatakse või sunnitakse liituma n-ö tuimade pusletükkidena. Samas on regionaalminister sisulistelt omavalitsuste rahastusmudelite muutustelt just tekki maha tõmbamas ning nende üle debatt alles algab.

Haldusreformi käigus on oluline, et tullakse ka raamist välja ja leitakse reaalselt toimivad uued haldusjaotused. Arvan, et nii nagu osa Ambla elanikke soovib Tapaga liituda, nii peab ka Väike-Maarja kihelkonda kuulunud küladele andma võimaluse haldusreformis kaasa rääkida. Halduskorralduse muutmisel on mõistlik, et moodustuks homogeensema kogukonnaga omavalitsus. Uued muudatused peavad arvestama elanike igapäevast pendelrännet ning elutegevuseks vajalike teenuste võimalikult parimat kättesaadavust. Väike-Maarja vald tegi Tamsalu vallale ettepaneku algatada protsess Assamalla, Koiduküla, Koplitaguse, Kullenga, Lemmküla, Loksa, Porkuni, Võhmetu, Vadiküla, Piisupi ja Aavere külade arvamiseks Tamsalu valla koosseisust Väike-Maarja valla koosseisu. Kindlasti rõhutan, et selle protsessi alustamise nurgakivina nägi Väike-Maarja vald nendes külades elanike enda arvamuse väljaselgitamist rahvahääletuse kaudu. Nende külade liitmist Väike-Maarja vallaga toetavad piirkonna ajalooline taust, keskusepõhiste teenuste aeg-ruumiline kättesaadavus, transpordiühendused, teedevõrk jms. Eesmärk on tagada piirkonna tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng ja piirkonna elanike turvalisus selle kõige laiemas mõttes. Selle abil on võimalik luua omavalitsus, mida võimestab kogukondlik toimimine (külaliikumine, seltsitegevus), kohapõhine alt üles initsiatiivide toetamine ja hästi funktsioneeriv vallakeskus koos kohalike keskuste (küla või külade rühm) võrgustikuga. Pidasime Väike-Maarjas loomulikuks, et koostöös Tamsalu valla juhtidega võib külade loetelusse lisanduda veel mõni küla, kus küsitlust on otstarbekas korraldada, sest peaksid ju Tamsalu vallajuhid oma piirkonda kõige paremini tundma.