Istusin udusel hommikul Rakveres poolunisena rongi, et sõita kooli. Puud ja majad akendest mööda vuhisemas, tundsin end mõnusalt nagu rongis ikka. Kuni mu juurde astus piletikontrolör ja ma avastasin kotis tuhlates, et olin rahakoti koju unustanud.
Tellijale
Repliik: rongijänes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põsed peedipunased, vaatasin nõutult Elroni vormis mehele otsa ja küsisin, mis nüüd saab. “Ma ei tea, peate nüüd midagi välja pakkuma,” vastas too jahedalt. “Kas internetis ei saa piletit osta?” Saanud stoilise eitava vastuse, ei osanud ma enam midagi välja pakkuda, silmad häbi täis.