Propagandat me ei vaja, vaid lugupidamist (1)

Anett Rannamets
, Balti filmi- ja meediakooli tudeng
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anett Rannamets
Anett Rannamets Foto: Erakogu

Oktoobris toimub Rakveres filmifestival Festheart, kus linastuvad filmid, mis käsitlevad LGBTI kogukonda puudutavaid teemasid. Virumaa pealinnas on selle festivali rahastamine ja korraldamine tekitanud aga palju kära ja sütitanud vastandlikke tundeid, mida agaralt ka avaldama on hakatud.  

Eeltöö ürituse reklaamimiseks on juba praegu, üle poole aasta varem, olnud tulemuslik. Alustama peaks algusest ja defineerima selle rahvusvaheliselt käibel oleva lühendi LGBTI, millest väga paljud sugugi sotti ei saa. Tegu on akronüümiga, mille taga seisvad inimesed, noored ja vanad, on osa seksuaal- ja soovähemuste sihtrühmast. Lühendi LGBTI saab tõlkida väga edukalt ka eesti keelde, et saaks puust ette ja punaseks. Selle moodustavad sõnade “lesbid”, “geid”, “biseksuaalid”, “transseksuaalid” ja “intersoolised” esitähed.

Kuigi festival toimub alles oktoobris, on arutelud siin-seal foorumites juba ammu alanud. Kommentaariumis kirjutati, et haiged tuleks suunata ravile. Täiesti nõus. Haiged inimesed vajavad ravi ja meie arstid teevad kõik selleks, et aidata. Keegi märkis kuskil, et ühiskonnas on palju harimata inimesi ja olgugi et nad on terved, tegelevad nad siiski vaimse vägivallaga ning suruvad peale ideid, mis on vaieldavad. Tuleb ette, tõesti.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles