Helisalvestuse probleemid hakkasid tasapisi lahenema üleeelmise sajandi teisel poolel. Esimese salvestusaparaadi ehitamisest kulus 50 aastat, enne kui taolised “imevigurid” Eestimaale jõudsid.
Tellijale
Grammofonimuusika eksitab alamkihti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helisalvestuse ajaloo alguseks võib pidada 1857. aastat, mil prantslane Edouard-Leon Scott de Martinville konstrueeris fonoautograafi, mis võimaldas häälelaineid graafiliselt tahmapaberile jäädvustada. Paarkümmend aastat hiljem täiustas kuulus Thomas Alva Edison eelkäija aparaati tunduvalt, leiutades fonograafi, mis võimaldas lisaks hääle salvestamisele seda ka uuesti tekitada.