Kandle kojutulek, 100 aastat lugemist ja päeva jagu pärimusi

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valter Raudkivi meisterdatud kannel.
Valter Raudkivi meisterdatud kannel. Foto: Hilje Pakkanen

Viru-Jaagupi pärimuspäeval endises koolimajas astuti ajalukku: kõneldi ajaloost, uuriti rahvarõivaid ning uudistati kaugelt koju jõudnud kannelt. Pärimuspäev “Virumaa on virulaste hoida” sättis teemade tulipunkti Viru-Jaagupi kihelkonna ajaloo ja pärimuse. Üllatajaks osutus äsja kodupaika naasnud vana kannel.

Ameerikast koju jõudnud kannel puhkas aastakümnetepikkuselt rännult saabumise väsimust ega olnud veel valmis esinejate rivvi astuma. Seniks kuulas ajalooline instrument koos arvuka publikuga kohalikku kapelli Reilender ja sisukaid ettekandeid.

Viru-Jaagupi raamatukogu juhataja Ülle Rajamart rääkis, et kandle kojutuleku taga seisis Indiana ülikooli emeriitprofessor sotsioloogia alal Ain Haas. “Ain Haas võttis ühendust ja andis teada, et tema käes on kannel, mille on valmistanud Viru-Jaagupis elanud kandlemeister Valter Raudkivi,” sõnas ta. “Kandlemeister pidas siin enne sõda kauplust ja 1944. aastal põgenes perega Saksamaale. Tütar sai isalt viimasel minutil loa minna tuppa tagasi ja võtta veel midagi kaasa. Tütar võttis kandle, mille isa oli talle kinkinud,” jutustas Rajamart.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles