Juhtkiri: ootused ja tegelikkus

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Hiljaaegu kärati kultuuriteemadel. Sisulist arutelu oodanud inimesed olid nördinud, sest keskustelu käis vaid betooni ümber, sisuni jõuti vähe. Rakvere kultuurijuhile heideti aga ­ette liigset tagasihoidlikkust ja ­sõnaahtrust.

Kultuurijuhi selgitusest tuleb välja, et tema tahab teha küll, aga pole raha ja üksi ei tee ka. Inimeste ootused kultuurijuhile on mitu korda kõrgemad, kui tema ametijuhend ja võimalused tal teha lasevad. Oodatakse, et kultuurijuht korraldaks aina midagi ägedat, aga endale jäetakse võimalus õlgu kehitada ja üritustele mitte minna. Raha on kulutatud ja inimestel ikka igav. Samas ei kiirustata ka ütlema, mida soovitakse.

Tõsi, inimeste huvid on erinevad: Kamalammas kõiki ei kõneta ning kuuskede põletaminegi jätab paljud külmaks. Ehk tuleks siis inimestelt nende eelistusi küsida. Praegusel juhul ei paista, et kultuurijuht või linn oleks dialoogiks valmis. Rakvere on vinge linn ning nurisejatele tundub, et selle elanikke alahinnatakse.