Mina jään. Mälestused ei läe

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perekond, kus laulupisik tugevasti sees. Rannar Vassiljev (paremal) on Virumaa Poistekoori ridades osalenud laulupeol mitu korda. Fotol on ta koos oma venna, praeguse võrkpallitreeneri Raineriga ja ema Marega.
Perekond, kus laulupisik tugevasti sees. Rannar Vassiljev (paremal) on Virumaa Poistekoori ridades osalenud laulupeol mitu korda. Fotol on ta koos oma venna, praeguse võrkpallitreeneri Raineriga ja ema Marega. Foto: Erakogu

Mitu korda tantsu- ja laulupeol osalenutele on peod mälestuste kollaaž. Sel nädalal toimuv XII noortepidu ei võta raasugi vähemaks eredaid meenutusi, kus armastust ja võimsate laulude väge. Sest sel peol ollakse väike osa millestki suurest.

Rakvere päritolu Marju Kunartil on viimatine noorte laulu- ja tantsupidu, kus ta osales, eredalt meeles. Tookord käis ta peol Rakvere KIT-i klubi puhkpilliorkestri ridades. Trummitüdrukuna.

“Olime orkestriga laulukaare all treppidele üles rivistatud. Meil oli punavalge kostüüm, trummid käisid valgete nahkrihmadega üle õla ja jalas olid kaunid valged nahksaapad. Trummitüdrukuid oli tookord laval palju ja see oli efektne,” rääkis Marju Kunart.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles