Jänesel, rebasel ja kitsel läheb metsas hästi, ilvesel väga halvasti

Peep Linno
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soojade talvedega hoogsalt paljunenud metskitsi eksib maanteede äärde varasemast tihemini.
Soojade talvedega hoogsalt paljunenud metskitsi eksib maanteede äärde varasemast tihemini. Foto: Margus Ansu / Postimees

Kes sõidab autoga rohkem metsavaheteedel, kohtub varasemast sagedamini teed ületavate kitsede, jäneste, kährikute ja põtradega. Nende loomade arvukuse kasvu näitab ka keskkonnaagentuuris valminud seirearuanne “Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2017”.

Ulukiseire näitab, et Eesti metsades on varasemaga võrreldes rohkem jäneseid, rebaseid ja kitsi. Karude ja huntide populatsioon on stabiilne, aga ilvestel läheb väga halvasti.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialisti Peep Männili sõnul on jäneste ja kitsede arvukus põhjendatav tavapärasest soojemate talvedega. “Halljänesel ja kitsel läheb hästi, kuna pole olnud väga ränkasid talvesid,” ütles ta. Ilveste halva olukorra põhjuseks peetakse võimalikku salaküttimist ja kärntõbe.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles