Teisipäev algas teistmoodi. Hommikul hakkasin päikeselisest Rakverest sõitma Tallinna poole, et minna riigi parimate lõpetajate vastuvõtule. Mida lähemale pealinnale jõudsin, seda rohkem hakkas mu süda puperdama ja seda närvilisemaks muutusin.
Tellijale
Ärevusest uhkuseks: kuidas ma käisin presidendi vastuvõtul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmselt mängis rolli ka ilm, sest kui Tallinnasse jõudsin, hakkas sadama paduvihma ning müristamine käis üle linnakärast. Kuna presidendilt saadud kutsel oli riietusstiilina kirjas “suviselt pidulik” ning ilmateade lubanud päikesepaistet, panin selga oma gümnaasiumi lõpukleidi. Üsnagi õhukese.