Kaarli muuseum jutustab ühe talu sajanditepikkust ajalugu

Kristi Ehrlich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harald Lass oskab pikalt, põhjalikult ja detailirohkelt rääkida igast talukompleksi hoonest, neis hoitavatest esemetest ja iidsetest puudest, millel nii mõnelgi veel elujõudu nagu eakal mehel endalgi.
Harald Lass oskab pikalt, põhjalikult ja detailirohkelt rääkida igast talukompleksi hoonest, neis hoitavatest esemetest ja iidsetest puudest, millel nii mõnelgi veel elujõudu nagu eakal mehel endalgi. Foto: Marianne Loorents

Kaarli talumuuseumi peremees, 83-aastane Harald Lass tervitab iga külalist isiklikult ja viib hoonest hoonesse, mille kohta oskab eakas mees lõputult lugusid rääkida.

Pedassaare külas asuva talumuuseumi süda on vana kahepoolne ait, mille ühte osa kasutati riideaidana, teises pooles asus silguait. Silku ja riideid ei hoita seal juba ammu, aga kõik vana kraami, mis Lass talu maadelt ja hoonetest on aastate jooksul leidnud, on ta eksponaatidena vana aida ühte poolde välja pannud.

Vanad kapad, laevameeste Hollandi puukotad, pardalaternad ... Side on peremehel iga viimase kui esemega, sest kõik need eksponaadid kõnelevad talu ajaloost. Muuseumi peremees võtab näppude vahele kasetohust kokku keeratud rullid ehk kasetohust võrgumärgid. “Kas siin on hambajälgi näha,” uurib ta. Ja vastab: “Uute peal on kindlasti näha.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles