Kiri: valija, ära jäta võimalust kasutamata

Kalle Tark. Foto: Marianne Loorents

Sel aastal toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised juba 15. oktoobril. Esimest korda saavad valida noored alates 16. eluaastast. Miks peaks neil tekkima mõte minna valima? Levinud seisukohad on järgmised: kõik on juba ette ära otsustatud, kõik poliitikud on ühesugused, minu hääl niikuinii ei loe. Proovin murda neid müüte ja lisada oma mõtteid. Võibolla leiab mõni lugeja alljärgnevast hea põhjuse, miks minna ja anda oma hääl sobivale kandidaadile.

2011. aastal sai reformierakond napi, vaid paarihäälse võidu keskerakonna üle. 2015. aastal sai ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja riigikokku, kuid pärast häälte ülelugemist kaotas ta oma koha Sven Sesterile. Asja edasise uurimise järel sai Ladõnskaja küll parlamenti tagasi, kuid vahe oli vaid üks hääl. Eelmistel kohalikel valimistel 2013. aastal jäi volikogudest välja inimesi, kes said sama häälte arvu või paar häält vähem. 368 kandideerijat jäi ukse taha. Kui enamik neist oleks kasvõi kaks häält juurde saanud, oleks volikogude koosseisud teised.

Kuid see pole ainus põhjus, miks valima minna. Teine ja mitte vähem tähtis on see, et tegu on väiksema kohaga kui Tallinn või Tartu. See on võimalus näidata, et ka mujal Eestis on elu. Et ka mujal hoolivad inimesed sellest, mis saab nende kodupaigast. Valima minnes näitame, et kohalik elanik ei ole ükskõikne tema tagaaias toimuva suhtes.