Eestis on üle 200 000 väikeelamu, mistõttu on igati põhjendatud otsus laiendada toetusi kogu elamufondi rekonstrueerimise toetamiseks, kaasates ka väikeelamud.
Erki Nool: eramajade energiakasutust saab oluliselt vähendada
25. aprill 2012, 07:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikeelamud ja eramajad moodustavad ühe kolmandiku Eesti elamufondist. Suurem osa nendest on üle poole sajandi vanad ning tänaseks amortiseerunud, vajades põhjalikku renoveerimist.
Puudulikult renoveeritud või üldse renoveerimata majade suure osakaalu tõttu on Eesti keskmine energiatarbimine nii era- kui ka kortermajades märksa kõrgem, kui see on Euroopa Liidus keskmiselt. Energiakasutuse vähendamiseks on Euroopa Liit võtnud eesmärgiks, et juba 2020. aastaks tuleks saavutada keskmiseks hoonepõhiseks energiatarbeks mitte rohkem kui 100 kWh/m2a. Eestis on hoonepõhine energiatarbimine paljude majade puhul kuni kaks korda kõrgem.
Kesiselt soojustatud majade puhul kütame eluruumide asemel suures osas õhku maja ümber, mis eelkõige kajastub kõrgetes küttearvetes.
IRL lubas valimistel tegeleda kodukulude alandamisega. Kodukulud moodustavad märkimisväärse osa perede eelarvest, mistõttu on äärmiselt oluline pakkuda välja lahendusi, mis võimaldavad küttearvetelt kokkuhoidu.
Energiakasutuse vähendamiseks ja elamufondi kestlikkuse suurendamiseks on riik käivitanud mitmeid toetusprogramme. Eelkõige tähendab see hoonete soojakindlamaks renoveerimise toetamist soodusintressiga laenu võimaldamise või toetuste kaudu.
Kui kortermajad on saanud renoveerimistoetusi taotleda juba tunamullu sügisest, siis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas 5. aprillil määruse, mis võimaldab renoveerimistoetust taotleda nüüd ka eramajade omanikel.
Taotlusi väikemajade soojustamiseks saab SA-le Kredex esitada tänavu 30. aprillist.
Eestis on üle 200 000 väikeelamu, mistõttu on igati põhjendatud otsus laiendada toetusi kogu elamufondi rekonstrueerimise toetamiseks, kaasates ka väikeelamud. Inimeste investeerimisvõimekus oma eluasemesse on viimasel ajal kesise majandusolukorra tõttu oluliselt vähenenud, samuti on tõusnud ebakindlus rekonstrueerimiseks vajaliku laenu taotlemisel. Toetused vähendavad omapanust ja motiveerivad inimesi majade korrashoidu senisest enam investeerima.
Eramajade toetusmeetme raames antakse toetust energiatarbe vähendamiseks tehtavate rekonstrueerimistööde ja vajalike ehitusmaterjalide soetamise, rekonstrueerimistööde projekteerimise ning rekonstrueerimistööde omanikujärelevalve tegemise tarvis.
Toetuse määr sõltub eramus saavutatud energiatõhususe klassist, ulatudes kuni 40 protsendini renoveerimistööde maksumusest.
Lisaks eramute energiatõhususe saavutamiseks tehtavale rekonstrueerimisele saab toetust taotleda taastuvenergeetika väikelahenduste kasutusele võtmiseks eramutes, sh päikesekollektori rakendamiseks soojusenergia tootmisel ning tuulegeneraatori või fotoelektrilise paneeli rakendamisel elektrienergia tootmiseks.
Kokku on esialgu eraldatud väikeelamute tarbeks 3 miljonit eurot.
Eramute rekonstrueerimistoetuse minimaalne määr on 1000 eurot ning maksimaalne määr 30 000 eurot ühe väikeelamu kohta. Hinnanguliselt saab nende määrade juures toetada ligikaudu 300 eramut.
Eramajade rekonstrueerimisprogrammiga sarnane kortermajade rekonstrueerimise programm on näidanud, et programmis osalenud korterite keskmine küttekulu on renoveerimise järel keskmiselt langenud 140 kWh/m2a pealt 90 kWh/m2a. Teisisõnu langevad küttekulud ligi kolmandiku võrra.
Kortermajade renoveerimist on riik alates 2010. aasta septembrist toetanud 6,73 miljoni euroga, millest on jagunud 244 korterelamu toetamiseks.
Hinnanguliselt on soojuskindlaks renoveeritud ligikaudu 10 000 korterit, mis tähendab rohkem kui 30 000 inimesele senisest kuni poole väiksemaid küttearveid. Oleks vale seda positiivset kogemust väikeelamutele laiendamata jätta.
Lisaks elamufondi korrastamisele ja energiatõhususe suurendamisele aitavad renoveerimistoetused ka majandust elavdada ja ehitussektoris tööhõivet parandada.
Samuti aitab taastuvate energiaallikate kasutamise seadmete paigaldamine kaasa alternatiivsete energiatootjate kasvule ning suurendab seeläbi riiklikku energiajulgeolekut ja energiasõltumatust.