Arvo Veidenberg: Me ei toeta Eesti Põllumeeste Liidu meeleavaldust Toompeal

Arvo Veidenberg. Foto: Peeter Kümmel

Talupidajate Keskliit hindab kõrgelt eelarve menetlemise käigus iga täiendava miljoni leidmist tuleva aasta otsetoetuste eelarvesse.

Samas leiame, et eelarve kujunemine peab tuginema osaliste kõnelustel ning me ei pea õigeks jätkuvate demonstratsioonide jada Toompeal.

Seetõttu ETKLi juhatus ei toeta Eesti Põllumeeste Liidu otsust korraldada meeleavaldus Toompeal 18. novembril, ajal kui riigikogu arutab opositsiooni muudatusettepanekuid riigieelarve küsimustes. Taluliit pole poliitiline organisatsioon ega soovi seetõttu sekkuda poliitiliste erakondade poliitilisse debatti.

Seisukoha põhjenduseks

Talupidajate Keskliit on jälginud tähelepanelikult 2010. aasta riigieelarve koostamise käiku. Ühtlasi märgime, et läinud aasta oli põllumajandusele erakordselt raske, kuna toodangu hinnad langesid dramaatiliselt, sellega koos ka talupidajate sissetulekud.

Kuigi järgmiseks aastaks prognoositakse ülemaailmset majanduse stabiliseerumist ja nii majanduse kui hindade kasvu, ei luba see teha tulevaks aastaks eriti optimistlikke prognoose. Seetõttu on riigieelarve vahendid jätkuvalt olulised.

Nagu me kõik teame, viis masu meie riigieelarvest endaga kaasa miljardeid kroone. Seetõttu koostati käesolevaks aastaks eelarve, milles on 2008. aastaga võrreldes 320 miljoni krooni võrra vähem otsetoetusi rahvusliku lisamakse näol (mõningatel juhtudel kasutatakse ka ebatäpset väljendit "top up").

Järgmise aasta eelarve eelnõus on põllumajandusminister, võrreldes käesoleva aastaga, suutnud läbi rääkida otsetoetuste kasvu 75 miljoni krooni võrra, samal ajal kui muudes riigieelarve positsioonides toimus jätkuvalt oluline vähendamine.

Tunnustame siinjuures põllumajandusministri vastutust ja meelekindlust oma sektori huvide eest seismisel.
Ühtlasi avaldame, et meie kõikide, sh talupidajate ja end põllumeesteks pidavate isikute huvides on toimiv riigikorraldus ja tasakaalus ühiskond.

Me ei tohiks oma nõudmistega minna liiga kaugele. Me soovime, et meie lapsed saavad korralikult koolitatud, et tuletõrjeauto vajadusel ka meie hoovile tuleb, et politsei oleks vajadusel meie kaitsel ja arstiabi kättesaadav ning et riigipiirid oleks kaitstud. Oleme teadlikud, et ühiskonnas on talupidajatega võrreldes sotsiaalselt ja majanduslikult palju vähem kaitstud rühmi.

Olgem siis solidaarsed kogu ühiskonnaga ja peame masule vastu üheskoos. Ka euro, mille nimel valitsus pingutab, teenib kõikide ühiskonnaliikmete huve. Miks ei peaks siis erinevad huvirühmad ja kodanikeühendused valitsusega vastutust jagama ja koos pingutama.

Retoorikas prioriteet

Lisaks eelnevale tuleb mainida, et Eestis on erakondi ja koalitsioone, kes on kiidelnud, et nad on maksnud otsetoetuste rahvuslikke lisatoetusi maksimaalsel lubatud tasemel. Faktid näitavad, et seda suudeti teha üksnes 2008. aastal.

Enne 2008. aastat kasutati küll retoorikat, et põllumajandus on valitsuse prioriteet, kuid pole päris hästi mõistetav, milles see seisnes - majanduskasvu ja seoses sellega ka riigieelarve mahu kasvu tingimustes tehti mitu positiivset lisaeelarvet aastas, kuid rahvuslike lisamaksete tase ei ületanud lubatud taset ühelgi aastal.

(2004. aastal moodustas see 22,8%, 2005. aastal 38,5%, 2006. aastal 69,2%, 2007. aastal 79,8%, 2008. aastal 99,9%, 2009. aastal 57,2% lubatud maksimumist ning 2010. aasta eelarve projektis on ette nähtud 65,7%.)