Helir-Valdor Seeder: Poliitika suuremat saaki ei anna

Helir-Valdor Seeder. Foto: Toomas Huik.

Pindalatoetuse otsemakseteks 1,12 miljardit krooni, 520 miljonit otsetoetus­te lisamakseks, 47,5 miljonit krooni tõuaretusele ja turuarendusele, 460 miljonit krooni Euroopa Liidu toetuste kaasfinantseerimiseks, lisaks veel Euroopa Liidu investeeringutoetused.

Kok­ku üle kahe miljardi krooni põllumajandusele, lisaks sa­ma palju maaelutoetustena.

Selliste toetustega võivad Ees­ti põllumajandustootjad järgmisel aastal arvestada.

Vaatamata suurtele toetuste­le on eesti põllumehed erakordselt raskes olukorras.

Viimastel aastatel on põllumajandussaadus­te kokkuostuhinnad langenud küm­netes protsentides ja sajad mil­jonid kroonid on põllumeeste rahakotti tulemata jäänud. Riik on oma võimaluste juures andnud maksimumi, et meie toi­dulaua katjatele appi tulla.

Nüüd on osa põllumeestest aga hakanud ennast oma ametivendadele vastandama ning näi­tavad näpuga valitsuse suunas, kes nende jaoks midagi ei tegevat. Kiretud numbrid räägivad siiski teist keelt.

Toetused suurenevad

Enam kui kaks miljardit kroo­ni, mis 2010. aasta riigieelarve eelnõu järgi põllumeeste toetuseks läheb, on rohkem kui kuna­gi varem.

Euroo­pa Liidu põllumajandustoetused kasvavad tu­leval aastal täna­vusega võrreldes 10 protsenti, otsetoetuste li­samakse ehk top-up kosub 17, teadus- ja arendustegevuse rahastamine 34, muud riigisisesed põllumajandustoetused 15 protsenti ja ELi toetuste riigipoolne kaasfinantseerimine tagatakse sajaprotsendiliselt.

Peale selle on tuleval aastal käivitumas täiendavad toetused, mis on mõeldud just piimatootja­te ja teiste põllumeeste abistami­seks.

Väikesed piimatootjad, kel­le lüpsikari ei ületa saja lehma piiri, saavad täiendavalt kuni 1000 krooni lehma kohta. Euroo­pa Liidu erakorralisest piima­abist tuleb Eestile 20 miljonit krooni.

Lisaks käivituvad järgmisel aastal kaks uut ühistulise toetamise meedet: ühistuline investee­ringu meede 60 miljonit ja ühistegevuse toetamise meede 200 miljonit krooni.

Eriti ühistulises tegevuses näeme võtit, mis annab põllumeestele parema posit­siooni suhtlemiseks tööstustega ning endale paremate hindade saamiseks.

Kuni 80 miljoni krooniga toetatakse ka tootjarühmi kvaliteedi tõstmisel ja teadussaavutuste kasutamisel.

Numbrid kajastavad selgelt, et põllumajandus on järgmise aasta riigieelarve suurim prioriteet; Eesti põl­lu­majandus­toe­tuste kasv 2010. aastal on Euroopa Liidu suurim. Seetõttu ongi osa põllumajanduspoliitikute kihutustöö kohatu.

Raskused on üleeuroopalised ja tingitud eelkõige valitsevast turuolukorrast, aga mitte rii­gi tegemistest või tegemata jätmisest. Valed on väited justkui teised riigid maksavad otsetoetuste lisamaksed maksimaalses ulatuses. Ei maksa.

Miks ikkagi protestitakse? Vastust tuleb otsida poliitikast. Aas­taid ennast põllumeeste eest­kõnelejana käsitlenud rahvaliit on tõsises kriisis ja eksistentsiaalsete valikute ees - kas jätkata iseseisvalt, liituda kellegagi või lõpetada tegevus.

Osa rah­valiitlastest suurpõllumehi toetavad ühinemist keskerakonnaga ning protestiaktsioonid on ka osa keskerakonna püüust tõestada rahvaliidule ja tema toetajatele, et nimelt nemad on kosilasteks parimad.

Just sellepärast veab keskerakondlasest suurettevõtja oma bussidega põllumehi Toompeale, teine keskerakondlane varustab miitingulisi tehniliste abivahenditega ning põllumeeste "kõi­ge suuremaks kaitsjaks" on saanud Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja tema europarlamendisaadikust abikaasa Vilja Savisaar.

Tõik, et varem pole kahest viimasest kumbki põllumeeste käe­käigu vastu suurt huvi tundnud, ei ole nüüd enam oluline.

Millised on tagajärjed?

Kahju on, et eksiteele viidud põl­lumehed protestide tagajärgi ette näha ei suuda. Mõne opo­sitsioonierakonna poliitiku ja põl­lumajandustootja organiseeri­tud "tänavalahing" ei ole la­hen­dus.

Ka mina toetan, et järgmise aasta eelarvest leitaks top-up'ile täiendavad 250 miljonit kroo­ni. Aga seda raha saaks võtta vaid kellegi arvelt olukorras, kus teiste valdkondade rahastamine väheneb.

Suurimat kahju teevad meeleavaldajad põllumeeste mainele, vastandades ametikaaslasi ja lõhestades sektorit. Jääb arusaa­ma­­tuks, miks korraldatakse mee­leavaldus Eesti ajaloo kõige suuremaid põllumajan­dustoetusi sisaldava eelarve vastu.

Seoses järgmise aasta eelarvega on minu käest korduvalt kü­situd - kas rekordilised põllumajandustoetused ei ole pidu kat­ku ajal.

Põllumajanduse ja maaelu toetamise vajaduse selgitamine on probleemiks kogu Euroopas. Viimastel aastatel on Eestis põllumajandusministeerium koos tootjaorganisatsiooni­dega teinud selle nimel koos­tööd.

Läbimõtlemata poliitilised aktsioonid koos pooltõdede ja moonutatud tegelikkusega nullivad aga varasemad jõupingutused ja suurimateks kaotajateks on põllumehed ise.

Ka poliitikas peaks lähtuma põllumehe põlisest tarkusest - üheksa kor­da mõõda, üks kord lõika.