Vanemad inimesed ehk veel mäletavad üht ammust "pandeemiat", mis päästeti valla umbkaudu 1998. aasta majanduskriisi paiku ning pidi tabama kõiki arvuteid.
Uno Trumm: Aasta 2000 viga ja seagripp
Autoriteetsed arvutiinimesed väitsid, et aastal 2000 lõpetavad kõik arvutisüsteemid funktsioneerimise, sest ebatäiuslikud programmid ei tule toime 2000. aasta väljarehkendamisega ja lähevad lolliks.
Elektrijaotussüsteemid, tuumajaamade ja raketisüsteemide juhtimisseadmed, riiklikud ja mitteriiklikud andmebaasid, internet ja e-rakendused - kõik lõpetavad tegevuse ning saabub üleüldine kaos, pimedus, külm ja nälg. Ainult hundid jäävat esialgu tulemata, sest nemad pole arvutijuhitavad.
Loomulikult leidusid kohe ka abikäeulatajad, kes pakkusid "vaktsiini", aasta 2000 veaparandust, väikese hüvituse eest muidugi. Ilmselt oli see arvutifirmadele väga tulus äri, millega teeniti sadu miljardeid dollareid, kui mitte rohkemgi.
Natuke nooremad peaksid mäletama, kuidas mõni aasta tagasi elati linnugripi hirmus, oodati värisedes rändlindude saabumist ning Euroopa juhtivad uudisteagentuurid kirjutasid iga surnud linnuraipe leidmisest, laborandid uurisid neid hingevärinal ning kõik kartsid kohe-kohe puhkevat surmatoovat linnugripilainet.
Kummalisel kombel ei pakkunud siis keegi kiirkorras vaktsiini hirmsast tõvest pääsemiseks. Võib-olla polnud ravimifirmad sellise paanika puhkemiseks lihtsalt valmis.
Praegu aga on ning seagripilaine tabas meid vaktsineerimisvalmina.
Seagripp puhkes äraütlemata parajal ajal, et kalleid arstimeid kriisi tõttu mitte osta suutvaid inimesi ravimifirmade toodangut ikkagi omandama panna. Kui eeldada, et vaktsiinidoosi maksumuseks kujuneb umbes 110 krooni, nagu ajakirjanduses avaldatud info lubab, ning vaktsineerima peaks pandeemia vältimiseks umbes 20% rahvastikust (ligikaudu 1,6 miljardit inimest), siis teeniksid ravimitootjad vaktsiini pealt umbes 176 miljardit krooni.
Ja mitte ainult käesoleval aastal ... Selle nimel ju tasub gripipaanikat õhutada, või kuidas?