Linnud, jätke marjad rahule

Hernehirmutised peletavad peenardest eemale nii kulle kui ka väiksemaid linde. Siiski ei pruugi see toimida, sest linnud kipuvad peletistega ära harjuma. Foto: Tairo Lutter

Suvised kurjad külalised koduaedades on linnud, kelle peletamiseks tehakse aedadesse erinevaid peletusvahendeid ega põlata ära ka püssi kasutamist.

Soojad ja niisked ilmad ennustavad head marja- ja puuviljasaaki. Peagi hakkavad valmima kirsid, vaarikad, sõstrad ning maasikate hooaeg pakub oma viimaseid vilju. Koos marjadega tulevad aedadesse ka maiad linnuparved, kes saagile hammast ihuvad.

Aiapidajate kogemus näitab, et nende marjapõõsastest-puudelt eemalepeletamine on ränk töö.

Linnuvõrk on levinuim

Erinevatest aedadest mööda sõites võib näha, et suuremalt jaolt kaitstakse puid võrkude ja kardinatega, põõsastele ning peenardele laotatakse katteloore ning aiamaa äärde on torgatud hernehirmutisi.

Rakveres Näituse tänavas asuva maja aias askeldanud Raul kinnitas, et tavaliseim kaitsevahend lindude eest on ikkagi linnuvõrk.

“Väiksemad linnud võivad küll vahel võrku kinni jääda, ent senini on see musträstaste jaoks toimivaim,” rääkis marjakasvataja, lisades, et ega neist päriselt lahti saa. Linnud kimbutavad järjekindlalt põõsaid ja puid, kuid võrgust olevat siiski pisut abi.

“Tuttavatelt kuulsin, et pannakse rippuma ka CD-plaate, mis valguse tagasi peegeldavad ja helgivad ning seeläbi linde peletavad,” sõnas Raul.

Ka Nurga Äri aiakeskuse müügijuhi Merle Rattuse sõnul ostetakse enam ikka võrke.

“Linnuvõrgud on meil praegu ka eriti soodsa hinnaga,” märkis Rattus. Samas arvas ta, et see ongi üks lihtsamaid ja mugavamaid viise, kuidas linde marjadest eemal hoida.

“Kuigi linnud võivad võrgu alla kinni jääda, on see siiski sobilikum kui katteloor, mis tegelikult ju sooja hoidmiseks mõeldud. Võrgust näeb ka silmaga marjade küpsemist, saab n.-ö jälgida,” lisas Rattus.

Nokaga auk sisse

Maasikapeenardele peale tõmmatud peamiselt külmakaitseks mõeldud katteloor paistab esialgu tõesti igati tore ja usaldusväärne, kuid tõhus abiline see siiski pole. Lind teeb nokaga augu sisse, poeb loori alla ning sööb kõhu maasikaist täis. Siis aga jääb katte alla lõksu, paanitseb väheke, leiab augu üles ja lendab edasi.

Linna ääres aiamaad pidav Anne rääkis, et nõukogude ajal, kui piim veel klaaspudelites oli, kogunud ta pudelitelt portsu läikivaid fooliumikorke. Tegi neisse augu, pani nööri läbi ning nii valmis sädelev ja krõbisev hirmutamiskett.

Maasikamüüjad Ingrid ja Riin rääkisid, et maasikaahneid linde saab peletada kassetilindiga. Lindist tuleb lõigata ribad ja need puu külge kinnitada.

“Need krabisevad ja helgivad ka parajalt päikese käes, senini on see linde päris hästi peletanud,” leidsid tüdrukud.

Võhus marju kasvatav Anu Soon kurtis, et linnud on targad ja harjuvad hirmutistega kiiresti.

“Oleme proovinud erinevaid asju katsetada, linnud on targad ja ülbed, harjuvad ruttu, ega pööra aeda pandud peletajatele enam suurt tähelepanu,” rääkis Soon.

Tuulelohe ja püssiga

Kunagi tegi aktiivne pere konservipurkide kaantest klõbisevaid hirmutisi. “Joonistasime kaantele silmad ja toppisime vaiaga maasse,” meenutab perenaine. “Need lipendasid justkui öökullid, kuid mõne aja möödudes harjusid rästad nn öökullidega ära.”

Veel ehitati varjualune, mille peal oli lahtiste laperdavate otstega koormakate. “Ent seegi ei aidanud kaua, varjualune kukkus lõpuks hoopis ise suure tuule käes kokku,” muigas Soon. Lisaks on pere proovinud linde peletada tuulelohe ja püssi paugutamisega.

“Tuulelohe on tõhus, kuid iga päev ju tuult pole. Eks me nüüd siis plaksutame kätega, teeme koledat häält enne põõsaste-puude kallale asumist, et linnud ära lendaksid,” oli Soon nõutu.

Püssi kasutamine peakski jääma viimaseks variandiks, sest ei pruugi alati ohutu olla. Siiski pidas mitu aiapidajad seda kõige tõhusamaks.

Lindudega hädas olnud Tiit rääkis, kuidas ta võrku kinni jäänud rästa teistele hirmutamiseks jalgupidi oksa tõmbas. “Nad on nii ülbed ja julged, et seegi ei hirmuta,” nentis mees.

Helen Uldrich