Juhtkiri: Avatud ja Baltoscandaalne

Baltoscandali avamine Rakvere keskväljakul. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Baltoscandali festivali algusaegadesse tagasi vaadates tuleb tõdeda, et ära on kadunud nii Balto kui ka skandaal.

Aga see polegi ehk peamine. Festival pakub Rakveres neljal päeval tipptasemel teatrit, mis, tõsi küll, kipub pisut ehk erinema provintsilinna teatrikülastaja igapäevasest maitsest.

Seda enam raputab BS linna – et me ei sumbuks oma rasvasesse rahulolusse. Ühtesid linnakodanikke see rõõmustab, teisi ehk häirib ja kolmandaid jätab täiesti ükskõikseks – nii nagu enamik asju siin elus.

Teatrisõbrad aga armastavad öelda, et “kui Baltoscandalit ei oleks olemas, oleks vaja ta välja mõelda”.

On kuidas on, igatahes muudab Baltoscandal Rakvere mõneks päevaks maailmalinnaks. Siia tuleb etendusi andma teatritruppe, kelle nimi tuntud kogu maailmas, pakkudes siitkandi rahvale võimalust osa saada teatrimaailma otsingutest ja värsketest tuultest.

Romeo Castellucci, selle festivali kuumim nimi, kelle lavastuse osalemine Baltoscandalil näitab selle kui maailmas arvestatava festivali kaalu, kaasas lavastusse “Hey, Girl!” 40 kohapealset vabatahtlikku. See on au ja võimalus olla väikese rolliga osaline milleski suures ja olulises.

Mõneti raske on mõista neid, kes ikka veel pahandavad 20aastase Baltoscandali üle. Aga võib-olla neid enam polegi?

Ja kui pole, siis tuleb välja mõelda, fabritseerida ja provotseerida. Sest igal tõsisel üritusel, mis on jõudnud või jõudmas maailmakaardile, pole vastasteta justkui õiget teravust ega piisavalt alternatiivset mekki.

Ja kui siis kaebehääl on pilvini tõusnud, on kaval kolm vastuhäält linnapeale üle anda ja vuntsid eest tõmmata. Teater ju.

Esimesed 20 aastat on läinud nagu lennates. Lootkem, et mõistmist, tahet ja avatust jätkub. Kauaks. Sest Baltoscandal muudab meie maailmapilti rikkamaks. Kes ei usu, tulgu vaadaku ise.