/nginx/o/2010/09/01/425284t1h6888.jpg)
Täna lähevad tuhanded lapsed Eestimaal kooli. Kes esimest korda, kes juba mitmendat aastat.
Juhtkiri: Tasuta hariduse kulud
/nginx/o/2020/02/06/12919435t1h49a7.png)
1. september 2010, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks ootusele ja nii endale kui teistele antud lubadustele hästi õppida, on koolialgusega seotud ka praktilisem pool.
Lastevanematel on vaja varustada lapsi kõikvõimalike koolitarvetega ning kui suvega on pikkust juurde visatud, tuleb investeerida veel uutesse riietesse-jalanõudesse.
Kuigi kooliminek on igasügisene nähtus, kipub see vanemate rahakotti ikka ootamatult tabama.
Üle poole Virumaa Teataja veebiküsitluses osalenute meelest annab kooli algus pere eelarves tunda, kuid siiski tullakse toime.
Kuid kümnendik vastanutest plaanib võtta kulutuste katteks laenu, sest teisiti ei saada hakkama.
Omavalitsused toetavad üldjuhul vaid esimesse klassi astujaid ja keskmiselt tuhandekroonine toetus katab väikese osa lapse kooliminekuga seotud tegelikest kuludest.
Kui kooliskäijaid on peres rohkem kui üks, kujunevad isegi alg- ja põhiharidusega seotud kulud ikkagi üsna suureks.
Mõningate kooliasjade pealt on võimalik veidi kokku hoida, on lapsevanemaid, kes enne vihikute-pliiatsite ostmist uurivad mitmest kauplusest hindu ja valivad soodsaimad, aga on asju, milles ei saa üksnes hinda vaadata – jalanõud ja koolikott peavad ikka mugavad ja vastupidavad olema.
Iseasi, kas koolikotil ja kaustikul peab tingimata olema vinge multifilmitegelase pilt ja kas tuleb osta kõige uuem pastakamudel.
On ka kooliasju, mis võib edasi anda õdedele-vendadele - taaskasutus on trendikas. Ja kindlasti ei pea laps häbenema, et perel on majanduslikult raskemad ajad.
Õnneks on meil palju mõistvaid õpetajaid, kes arutavad vanematega aegsasti nii ekskursiooni planeerimist kui teatripiletite soetamist, mitte ei esita vaid arvet.