Sõduripäevikud tungivad kuulina hinge

Kurt Eiskopi vanad koltunud päevikud on nüüd raamatuna kõigile kättesaadavad.

FOTO: Väike-Maarja muuseum

Nii Vene kui ka Saksa poolel võidelnud Kurt Eiskop on järjekindlalt ja kellaajaliselt üles tähendanud kogetud sõja igapäevaelu. Lugeja otsustada on, kas tänaseni käsikirjana säilinud unikaalne materjal on eelkõige meie jaoks kirjutatud ajalooline dokument, eesti rahva koondportree või noore mehe igatsus oma kodu ja armastatu järele.

Tellijale

Kurt Eiskop sündis 25. aprillil 1919. aastal Mõdrikul mõisamoonaka peres. Pere rändas mõisast mõisasse, kus isa Aleksander oli töödejuhataja. Kurt õppis Voore mõisa algkoolis, Erra algkoolis ja lõpetas kuueklassilise Veltsi mõisa Kloodi algkooli. Kloodis oli ta ka noorkotkas. Edasi asus Kurt mõisas isa kõrval tööle nagu õde Agneski. 1. aprillil 1940 (mõnedel andmetel 1939) kutsuti ta Eesti vabariigi kaitseväkke aega teenima. Ilusa käekirja tõttu sai Kurt Eiskopist staabikirjutaja.

Sõja esimesest päevast alates hakkas Kurt päevikut pidama, tehes juunis ja juulikuu algul vaid lühikesi ülestähendusi, alates teeleminekust Kiltsi jaamast 30. juunil 1941 kirjutas ta üles läbitud jaamade nimed, 5. juulist võtab üleskirjutus päeviku vormi.

Tagasi üles