Huvitegevus peab olema lapse põhiõigus

Kultuuriminister Indrek Saar.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Noorteseire andmetel ei ole 10% noortest vanuses 7-26 viimase kolme aasta jooksul osalenud üheski huviringis. See tähendab, et ligi 30 000 Eesti last on ühel või teisel põhjusel huvitegevusest kõrvale jäänud. Enne kui pahandada “ringi hängivate” noorte lodevuse pärast, peaksime jõudma põhjusteni, miks paljud noored pole sobivat huviala leidnud. Kas tegemist on pelgalt huvipuudusega või on viga kusagil mujal?

Tellijale

Huvitegevusest kõrvalejäämise põhjusi on mitmesuguseid: perekonna võimaluste või sobiva huviringi puudumine, logistilised probleemid, info puudumine, vanemate toetuse või motivatsiooni puudumine. Eesti väikest rahvaarvu silmas pidades ei saa me endale lubada, et tuhanded lapsed jäävad kõrvale võimalusest leida köitev huviala ja arendada oma andeid. Võib-olla just nende noorte seast võiksid sirguda uued Konstantin Vassiljevid või Eeva Talsid.

Paraku ei ole võluvitsa, mis kõik lapsed huvitegevuse juurde tooks, kuid 2017. aasta sügisel soovib valitsus rakendada huvitegevuse täiendava toetuse mehhanismi. Laste huvitegevuseks antakse juurde 15 miljonit eurot. Selle tulemusel võiks kõikjal Eestis tekkida võimalus mitmekesise huvitegevuse viljelemiseks, igale lapsele ja noorele peaks tekkima sobiva ringi leidmisel märksa laiem valik.

Tagasi üles