Rändrahnudest kubisev Lahemaa

Kordoni kivi Käsmus.

FOTO: Marianne Loorents

​Möödunud nädalal teatas EAS, et uue Eesti turustamise tööriistakastikese osaks saavad rändrahnud. Siis tekkis kisa. Lahemaal ja põhjarannikul uitajale on need vanad tuttavad.

Tellijale

Eesti kivimürakatega, millest suurim asub Letipeal ja mida on eriti palju just Lahemaal, on seotud ohtralt legende, mis – kui põnevast geoloogilisest materjalist kaugemale vaadata – tõepoolest ehk eestlaste hinge avavad ning meid maailmale tutvustada suudavad.

Seaküla Simson on mees, kes võib öelda, et tal on nüüd Eesti uus bränd peaaegu oma koduaias. “Uhke tunne on küll, meie Suurekivi talugi on selle järgi oma nime saanud,” rääkis skulptor, kelle kodu juures asub Tammispea I hiidrahn ehk Tammispea Suurkivi – 7,8-meetrine Eesti kõige kõrgem rahn. “Vahepeal öeldi, et naaberküla rahn on kõrgem. No ma mõtlesin, et lähen võtan öösel kopaga sealt tüki ära. Aga siis nägin siin geolooge, kes ütlesid, et Suurkivi on ikkagi kõige kõrgem,” pajatas Seaküla Simson.

Tagasi üles