Valimiskasti oodates: uni läinud ja söök võib oodata

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eakad Sämi-Tagakülas teavad täpselt, keda valida. Kui allkirjad antud, saab pai ka truu sõber.
Eakad Sämi-Tagakülas teavad täpselt, keda valida. Kui allkirjad antud, saab pai ka truu sõber. Foto: Marianne Loorents

Koerad hauguvad väikeses Sämi külas võidu. On pühapäeva pärastlõuna. Selline tavapärane. Pererahvas on igas tares kodus. Miski on siiski teistmoodi. Oodatakse. Pikisilmi, et anda oma hääl kohalikel valimistel.

Sämi küla eeskujulikud kodanikud on Uhtna valimisjaoskonda helistanud juba hommikul vara, et teada saada, kas valimiskast ikka tuleb. Juba jõuab. Uhtna valimisjaoskonna töötajad Inge Pikkoja ja Heivi Onkel on teel. Neil on vaja läbi sõita 15 majapidamist.

Onu Pauli värava taga ollakse esimesena. “Tea, kas koer ulatub meieni,” küsib üks teiselt. Tuleb katsetada. Läheb õnneks. Koer on küll närvis ja tundub, et kohe võtab säärest. Naised hoiavad valimiskasti kaitseks enda ees ja on nii osavad, et saavad toauksest sisse. Terve nahaga. Paul (82) peab hetkeks aru, kas valida elutoas või köögis. “Valin siinsamas köögis,” ütleb ta. Aga võta näpust. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles